USA president andis ovaalkabinetis 2017. aastal peetud koosolekul korralduse evakueerida Lõuna-Korea pealinn Soul ajal, mil pinged USA ja Põhja-Korea vahel olid haripunktis, selgub uuest raamatust, kus analüüsitakse presidendi suhteid relvajõududega.
Raamat: Trump tahtis Lõuna-Korea pealinna evakueerida
Raamatus «Trump ja tema kindralid: kaose hind» kirjutab julgeolekuekspert Peter Bergen ka sellest, kuidas Trump nõudis Lõuna-Koreas teenivate USA sõjaväelaste evakueerimist. Seda oleks Põhja-Korea režiim lugenud aga selgeks märgiks peatsest sõjast. Nii Souli kui ka USA sõjaväelaste perekondade evakueerimise puhul ignoreerisid kõrged ametnikud presidendi käske.
Bergeni raamat avaldatakse täna. Viimased nädalad on andnud selge märgi sellest, et Washingtoni ja Pyongyangi suhted on taas teravnemas, kuigi vahepeal toimus 18 kuu jooksul rahunemine. Põhja-Korea on ähvardanud raketikatsetuste jätkamisega ning Trumpi ja Kim Jong-uni sõnasõda kogub taas tuure.
Trump on taas asunud Kimi raketimeheks kutsuma, Põhja-Korea testis hiljuti raketimootorit ning Põhja-Korea kõrge ametnik nimetas Trumpi eile mõtlematuks vanameheks. Pinged pole aga tõusnud nii kõrgele kui 2017. aastal, mil konflikt USA ja Põhja-Korea vahel paistis tõenäoline.
Raamatus kirjeldab mõttekoja New America asepresident Bergen 2017. aastal ovaalkabinetis toimunud kohtumist, mis leidis aset pärast mitmeid Põhja-Korea raketikatsetusi. Kohal olid Trumpi kõrgemad sõjalised nõunikud ning luureasutused olid ette valmistanud kohvilaua-suuruse mudeli salajasest Põhja-Korea baasist, et anda ülevaade sealsetest salajastest programmidest.
Bergeni sõnul näidati Trumpile ka öist satelliitpilti Korea poolsaarest, kus võis näha tulesid Lõuna-Koreas ja Hiinas ning pimedust Põhja-Koreas. Trump olla pilti nähes Põhja-Koread algselt ookeaniks pidanud.
Kui talle näidati kaardil Souli, mis asub kõigest 50 kilomeetri kaugusel demilitariseeritud tsoonist, küsis president: «Miks Soul Põhja-Korea piirile nii lähedal asub?»
Trumpile oli korduvalt öeldud, et USA tegutsemisvabadust Põhja-Korea suhtes takistas tõsiasi, et USA rünnaku korral tabaks Põhja-Korea suurtükituli ilmselt Souli ning tooks kaasa inimohvreid 10 miljoni elanikuga linnas.
«Nad peavad kolima,» olla Trump öelnud. Bergeni sõnul olid julgeolekuametnikud alguses nõutud, sest nad ei teadnud, kas president teeb nalja või mitte. Seejärel olla Trump sõnu korranud: «Nad peavad kolima!»
Trumpi veidra korralduse järel otsustasid kaitseametnikud mitte reageerida, kuid olukord halvenes ja Põhja-Korea korraldas 2017. aasta septembris mitu raketikatsetust ning katsetas ka vesinikupommi.
2018. jaanuaris andis Fox Newsile intervjuu erukindral Jack Keane, kes ütles, et Lõuna-Koreas teenivad USA sõjaväelased ei peaks sinna kaasa võtma oma perekondi. Bergeni sõnul ütles Trump seejärel oma julgeolekunõunikele, et nõuab USA tsiviilelanike evakueerimist Lõuna-Koreast.
Kui üks kõrge ametnik teda hoiatas, et Põhja-Korea näeks seda märgina USA valmidusest sõtta minna ning see kukutaks kokku Lõuna-Korea börsi, ignoreeris Trump hoiatust. «Tehke see ära!» olla Trump käskinud.
Pentagoni ametnikud ignoreerisid käsku ja Bergeni andmeil olla ka Trump lõpuks selle idee osas alla andnud. See oli üks väheseid kordi, mil toonane kaitseminister James Mattis Valgest Majast tulnud korraldust ignoreeris.
Teise taolise juhtumina toodi raamatus välja olukord, kus Mattis keeldus kaitseministeeriumi ametnikke saatmast asepresident Mike Pence’i ja julgeolekunõuniku H.R. McMasteri korraldatud õppusele Camp Davidis, et paremini mõista USA sõjalist võimekust Lõuna-Koreas.
Mattis ei saatnud sõjalisi planeerijaid õppusele ja see jäi ära. Toonane kaitseminister uskus, et president võib teha midagi vastutustundetut ning tundis vajadust esindada mõistuse häält.
Bergeni sõnul mõistsid Valge Maja ametnikud, et Mattis pidas Trumpi vastutustundetuks ja ei soovinud lubada halbu otsuseid, mille oleks võinud esile kutsuda Trumpile sõjaliste valikute esitlemine, kuna Trump võinuks pakutud variante tahta ka päriselus teostama hakata. Marukoer Mattise hüüdnime all tuntud erukindralit hakkasid aga Valge Maja ametnikud väidetavalt kutsuma Kiisupoeg Mattiseks.