/nginx/o/2019/12/11/12801969t1h59e4.jpg)
Üle maailma hoitakse praegu vanglas vähemalt 250 ajakirjanikku, kellest enim on vabaduse kaotanuid Hiinas, teatas vabaühendus kolmapäeval ajal, kui autoritaarsed riigid on hoogustanud jõuvõtteid sõltumatu meedia vastu.
Vabaühendus: üle maailma hoitakse vangis vähemalt 250 ajakirjanikku
Paljud neist on vangi saadetud riigivastaste tegude või libauudiste kirjutamise süüdistuste alusel, teatas New Yorgis baseeruv vabaühendus Ajakirjanike Kaitse Komitee (CPJ) uues raportis.
Raportis tuuakse välja, et Hiinas on vangis vähemalt 48 ajakirjanikku ehk ühe võrra rohkem kui 2018. aastal ajal, kui president Xi Jinping suurendab jõupingutusi meedia kontrollimiseks.
Türgis on trellide taga 47 ajakirjanikku, mis on viimase kolme aasta suurim arv.
Olukord Türgis, kus oli eelmisel aastal vangis 68 ajakirjanikku, ei ole tegelikult paranenud, vaid peegeldab president Recep Tayyip Erdoğani valitsuse edukaid jõupingutusi juurida välja sõltumatu ajakirjandus ja kriitika, nähtub raportist.
CPJ teatel on Türgi valitsus sulgenud üle 100 uudisteväljaande ja esitanud paljudele nende töötajatele terrorismiga seotud süüdistused, sundides paljusid neist tööd lõpetama ja hirmutades teisi.
«Kümneid praegu Türgis vangis istuvaid ajakirjanikke ootab jätkuvalt kohtuprotsess või apellatsiooni menetlemine ning nad võivad saada vanglakaristuse. Aga on neidki, kes on tagaselja süüdi mõistetud ja keda ootab riiki tagasi pöördumisel vahistamine,» teatas komitee.
Lähis-Idas on autoritaarne valitsemine, ebastabiilsus ja meeleavaldused toonud kaasa vangistatud ajakirjanike arvu suurenemise. Saudi Araabia ja Egiptus jagavad 26 vangistatud ajakirjanikuga Hiina ja Türgi järel kolmandat kohta.
Saudi Araabias istub vanglas süüdistust saamata 18 ajakirjanikku ning CPJ väljendas muret teadete pärast poliitvangide, kelle seas on ka neli ajakirjanikku, peksmise, põletamise ja näljutamise pärast.
Egiptuses saadeti mitu ajakirjanikku vanglasse septembrikuiste korruptsioonivastaste meeleavalduste järel, mille käigus kõlasid üleskutsed president Abdel Fattah al-Sisi tagasiastumiseks.
Raportis tehti ajakirjanike vangistamise eest etteheiteid teiste seas ka Eritreale, Vietnamile ja Iraanile.
CPJ andmeil on üle kogu maailma vangis häirivalt suur arv ajakirjanikke - 250, kuigi see on madalam mullusest 255-st ja 2016. aasta rekordit märkivast 273-st.
«CPJ usub, et ajakirjanikke ei tohiks oma töö tegemise eest vangistada,» teatas komitee ja tõi näiteks Hiina vabakutselise ajakirjaniku Huang Xueqini juhtumi. Ta vahistati oktoobris pärast artikli kirjutamist enda osalemisest protestirongkäigul koos Hongkongi demokraatiameelsete meeleavaldajatega.
CPJ kirjutas ka Egiptuse majandusprofessori Mohammad Mosaedi juhtumist. Ta peeti kinni kõrgete kütusehindade vastaste meeleavalduste ajal kehtestatud internetisulu ajal Twitteris säutsumise eest.
Libauudiste kirjutamise süüdistuse saanud ajakirjanike arv kerkis mulluse 28-ga võrreldes 30-ni. Seda süüdistust kasutatakse ajakirjanike vastu kõige rohkem Egiptuses, kuid see on kasutust leidnud ka Venemaal ja Singapuris.