Prantsuse peaministri pensioniettepanekud protestijaid ei rahustanud

Puupüsti täis tramm Pariisis kolmapäeval, transpordi halvanud streikide seitsmendal päeval.

FOTO: Aurelien Morissard / imago images / IP3press / Scanpix

Prantsuse peaminister üritas täna valitsuse pensionireformi üksikasju esitledes rahustada riigi transpordisüsteemi seisanud ametiühinguid, kuid see tal ei õnnestunud.

Neljapäeval alanud streik halvas Pariisi ja paljude teiste suurlinnade transpordivõrgu ning tekitas poodides, hotellides ja restoranides kahjumihirmu.

Édouard Philippe'i sõnul kavatseb valitsus uue punktipõhise pensionisüsteemiga edasi liikuda ja 42 olemasolevat pensioniplaani üheks koondada. Samas rõhutas ta, et reform «pole lahing».

Uus plaan oleks kõigile õiglasem ning tagaks parema pensioni enamikele haavatavas olukorras töölistele, lisas valitsusjuht. Tema sõnul uues süsteemis võitjaid ja kaotajaid olema ei saa.

Philippe üritas telepöördumises maandada ametiühingute hirme ja ütles, et muudatused rakendatakse järk-järgult «ilma jõhkruseta» ning et need ei mõjuta enne 1975. aastat sündinud töölisi.

Kuid ta ajas paljud vihale teatega, et kuigi seaduses sätestatud pensioniga püsib 62 aastal, siis viib valitsus sisse boonusesüsteemi, mille eesmärk on saada inimesed töötama 64 aastani.

Lisaks polnud teretulnud Philippe'i nõue, et teatud töötajate pensionite erisused ikkagi tühistatakse, olgugi et samuti järk-järgult. Suurema pensioni tagavad erisused kaotaksid näiteks raudteetöölised, meremehed ja ooperitöötajad.

Riikliku raudteefirma SNCF ametiühingud ärgitasid peaministri ettepanekute järel streiki tugevdama. Pariisi transpordioperaatori UNSA suurim ametiühing aga teatas, et püüdlused saada inimesed kauemat aega töötama ületas punase joone.

Kolm suurimat ametiühingute föderatsiooni – FO, CFDT ja CGT – kritiseerisid ka Philippe'i seisukohta, et nüüdsed ettepanekud annavad aluse streik lõpetada.

Rahul polnud ka viimasel nädalal kaks korda töölt minema kõndinud õpetajad.

Philippe'i sõnul tagab riik uue süsteemi alusel tuhandeeurose pensioni alampalga eest töötavatele inimestele, mis on suurem mõne teise grupi praegusest pensionist, kuid kõvasti alla 2017. aasta keskmisest pensionist, mis oli pisut üle 1600 euro.

Peaministri andmeil kaitseb uus süsteem paremini vabakutselisi, karjäärilüngaga inimesi ja laste saamiseks ajutiselt töölt lahkunud naisi.

Praegune pensioni suurus põhineb erasektoris töötaja 25 enimteeninud aastal, riigitöötajate puhul kuuel enimteenitud kuul. Valitsus tahab selle lahenduse asendada kõikidele kehtiva punktisüsteemiga.

Philippe'i sõnul hakkavad punkti euroväärtust paika panema ametiühingud koos parlamendiga. Lisaks kirjutatakse uude pensioniseadusesse «kuldne reegel», mis tagab, et punkti väärtus «ei saa langeda».

Tagasi üles