Senat üritab takistada Trumpil NATOst lahkumist

Donald Trump NATO liidrite kohtumisel.

FOTO: Evan Vucci/AP/Scanpix

USA senati välisasjade komitee hääletas eelnõu poolt, millega soovitakse tagada, et president Donald Trumpil ei ole võimalik Ameerika Ühendriike NATOst välja viia.

Senati välisasjade komitees ühehäälse heakskiidu saanud parteiülene eelnõu liigub edasi hääletusele senatisse. Demokraadist senaator Tim Kaine ütles, et eelnõu on vastus kartusele, et Trumpi administratsioon kaalub alliansist lahkumist.

«Me oleme teadlikud, et selle üle on tõsiselt arutatud ja tõsiselt kaalutud Valge Maja kõrgeimatel tasemetel,» lausus Kaine Guardianile.

Väidetavalt hoiatas Trumpi endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton eelmisel kuul, et Trump võib tagasivalimise korral võtta ette täielikult isolatsionistliku tee ning taanduda 70 aasta vanusest liidust.

Kaine ennustab, et tema algatatud eelnõu saab ülekaaluka enamuse esindajatekojas ning kindlustab senatis vähemalt 67 häälega vetokindla enamuse.

«Ma ei usu, et [Trump] vetostaks seda eelnõu, kui see tema lauale jõuab, sest see saadaks sedavõrd kahjuliku signaali,» märkis Kaine. «Seda nähtaks meie liitlaste poolt nii destabiliseerivana, et ma ei usu, et ta seda teeks. Ning ma ei arva, et president vetostaks eelnõu, kui ta arvaks, et tema otsus maha hääletatakse ja ma arvan, et see võib tema puhul antud juhul juhtuda.»

Eelnõu eesmärk on sulgeda seaduslik võimalus USA põhiseaduses, mis nõuab leppe heakskiitmiseks senatilt kahe kolmandiku suurust enamust, kuid mis ei täpsusta, mida on vaja leppest lahkumiseks.

Kaine`i eelnõu nõuaks aga USA NATOst väljaviimiseks senati heakskiitu. President oleks sunnitud teavitama kongressi igast katsest lõpetada USA liikmesus alliansis ning lahkumisele ei oleks lubatud kulutada kongressi eraldatud fonde. Samuti oleks kongressi juriidilisel nõunikul võimalus Valge Maja otsus kohtus vaidlustada.

«See täpsustab selgelt, et riigi seadus oleks see, et president ei saa ilma kongressi hääletuseta NATOst lahkuda,» lausus Kaine. «Seega võiks ta teatada lahkumisest, kuid see oleks ebaseaduslik samm ning meil on täielik kindlus, et kohus otsustaks meie kasuks.»

Trump on tõstatanud kahtlusi selles, kas ta annaks USA vägedele korralduse tegutseda, kui teatud liitlased satuksid rünnaku alla. President on viidanud, et kollektiivkaitse peaks sõltuma sellest, kas liitlasriigid täidavad eesmärki panustada riigieelarvest kaitsele vähemalt kaks protsenti SKTst.

«Me ei pruugi muuta neis küsimustes Donald Trumpi meelt. Kuid ma arvan, et meie liitlased otsivad mingitki kinnitust, et Ameerika rahvas väärtustab endiselt allianssi,» märkis Kaine.

Ka USA rahvusvaheliste suhete analüütik Constanze Stelzenmueller märkis, et eelnõu võib enne 2020. aastal eesootavaid USA presidendivalimisi eurooplaste meelt rahustada.

«Eurooplastele on julgustav teada, et NATO-le on kongressis toetus, lausus Stelzenmueller. «Kuid samas on Euroopas ka tunne, et kui Trump võidab teise ametiaja, ei saa milleski kindel olla.»

«Euroopas on endiselt tugev tunne, et tema (Trumpi) põhiline seisukoht NATO kohta on see, et tegemist on petuskeemiga, mis üritab Ameerikat ära kasutada,» lisas ta.

Tagasi üles