Türkmeenia on kõige suletum ja omapärasem riik endistest NSV Liidu vabariikidest. Kogu Nõukogude-järgse aja on neid valitsenud vaid kaks presidenti: kõigepealt “kõigi türkmeenide isa” (ehk Turkmenbaši) Saparmurat Nijazov ning viimased 13 aastat “rahva kaitsja” (ehk Arkadag) Gurbangulõ Berdimuhamedov. Täiesti ametlikult elab Türkmeenia praegu
Õnne-ajastus. Eelnes sellele Taassünni-ajastu. Veel enne seda lõppes Kuldse sajandi ajastu.
Eesti praktiliselt puuduvad sidmed Türkmenistaniga. 2011. aastal käis seal korraks tollane peaminister Andrus Ansip koos Eesti ärimeeste delegatsiooniga. Kasu sellest polnud: Repo Vabrikud saatsid sinna paar koormat vineeri ja sellega kogu äri lõppes. Aeg-ajalt osaleb türkmeenide gaasioksjonitel üks Eestis registreeritud firma. Postimehe ajakirjanikul õnnestus eidi näha elu Türkmenistanis Eesti teateritrupiga R.A.A.A.M., kes osales etendusega “Praegu pole aeg armastamiseks” Ašhabadis festivalil “Teatrikunst Õnne-ajastul”. Veendusin, et selles õnnelikus riigis toimub kõik hambaarstist presidendi Berdimuhamedovi valvsa pilgu all nagu ka festivali avamine (ülemisel fotol).