iDeal kampaania

Mis saab Brexitist edasi pärast tooride mäekõrgust võitu?

Ühendkuningriigi lipu mustris ülikonnaga mees jalutamas täna hommikul Londonis.

FOTO: NIKLAS HALLE'N / AFP / SCANPIX

Konservatiivide ülekaalukas võit Ühendkuningriigi parlamendivalimistel tähendab, et peaminister Boris Johnson saab Brexitiga edasi liikuda viisil, mida ta ise õigeks peab. Seejuures on osa analüütikuid seisukohal, et tugev positsioon annab talle ka võimaluse seni lubatust pehmema kaubandusleppe sõlmimiseks.

Kuigi seni on Johnson lubanud pigem karmi, n-ö Kanada-stiilis kokkulepet Euroopa Liiduga, siis juba on jõudnud leppeta Brexiti ettevalmistamisega tegelev minister Michael Gove mainida, et nüüd on vaja riiki taas üles ehitada ja lepitada.

Johnson võib tunda ka vajadust otsida ühist keelt valimistel võidetud traditsiooniliselt leiboristlike piirkondadega, vahendas The Guardian.

Enne valimisi sõltus Johnson parlamendis Konservatiivse Partei paindumatutest euroskeptikutest, kes koondusid Euroopa Uuringugrupi (ERG) saadikurühma ning survestasid teda hoiduma kaubandusleppest, mis jätaks britid tihedalt ELiga seotuks.

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson naasmas pärast kohtumist kuningannaga oma residentsi.

FOTO: Matt Dunham / AP / Scanpix

«Suure ülekaaluga saab Boris Johnson ERGd eirata ja soovi korral valida pehmema Brexiti,» lausus AFPle mõttekoja Euroopa Reformi Keskus direktor Charles Grant.

Kuigi Johnson seadis Brexiti valimiste keskseks teemaks, on endiselt tema ELiga sõlmitud lahkumislepet vähe lahatud ning veelgi vähem on arutatud võimalike tulevaste kaubandusleppe variantide eeliseid ja puudusi.

«Johnson peab otsustama, kas jääda tihedalt seotuks ELiga või eralduda järsult,» lausus ka poliitika riskihindamise ettevõtte Euraasia Grupp esindaja Mujtaba Rahman. «Võtmetähtsusega on, et Johnsonil pole kohustusi 20 karmi joone võtnud Brexiti toetaja ees Euroopa Uuringugrpis.»

Mis on järgmised sammud?

Nädala jooksul peaks parlamenti teisele lugemisele jõudma seadused, mida on vaja EList lahkumise leppe jõustumiseks enne 31. jaanuari. Juba on kõneldud sellest, et parlamendi alamkoda peab võib-olla kogunema laupäeval enne jõule ning lordide koda jõulude ja uue aasta vahel.

Mis ajakava järgi edasi liigutakse?

Uus valitsus peaks kogunema tuleval teisipäeval ning kuninganna kõnet on oodata neljapäeval.

See tähendab, et esimene võimalik hetk lahkumisleppe teisele lugemisele saatmiseks on reede, 20. detsember, või esmaspäev, 23. detsember.

Ajakava on pingeline ning parimal juhul on Johnsonil enne Brexiti tähtaega veel ees 15 või 16 istungit, et lahkumislepe ja sellega seotud aktid vastu võtta. Peaministri büroo õigusdirektor Nikki Da Costa on varem väitnud, et Brexiti seaduste alamkojas vastu võtmiseks on vaja 37 päeva.

Konservatiivide lendlehed vedelemas Dudleyis Lääne-Midlandsi krahvkonnas valimisjärgsel päeval.

FOTO: Adam Hughes / SWNS / Scanpix

Kas lahkumisleppesse tehakse muudatusi?

Arvestades konservatiivide suurt ülekaalu uues parlamendis, ei tohiks Johnsoni teel enam suuri tüliküsimusi olla. Siiski võib eeldada, et muudatusettepanekuid tehakse näiteks Põhja-Iirimaa kaubandusleppe ja üleminekuperioodi pikendamise osas.

Põhja-Iirimaa äriliidrid tahavad garantiisid, et kaubavahetus üle Iiri mere kulgeb ka tulevikus häireteta.

Mis puutub üleminekuperioodi pikendamisse, siis taotlus seda aasta või kahe jagu pikendada tuleb teha 1. juuliks. Lahkumisleppe kohaselt on vaja alamkoja heakskiitu ajapikenduse küsimiseks, kuid selle mitteküsimise puhul ei pea parlamendi nõusolekut saama.

Mida peab EL veel tegema?

Euroopa Parlament peab samuti lahkumisleppe heaks kiitma. Enne jaanuari lõppu koguneb parlament veel kahel korral täiskogu istungile – 13. jaanuaril Strasbourgis ja 29.–30. jaanuarini Brüsselis. Enne seda peavad leppe heaks kiitma ka erinevad komisjonid.

The Guardiani allikate väitel võib see õnnestuda hilisemaks istungiks, kui Johnson teeb omalt poolt kõik vajaliku.

Millal võiks alata kaubanduskõnelused?

Näib ebatõenäoline, et kaubanduskõnelused võiksid alata kohe 1. veebruaril. Nimelt ütleb lahkumislepe, et tulevaste suhete üle ELiga ei saa kõnelusi alustada enne, kui läbirääkimiste eesmärgid on heaks kiitnud Briti parlamendi alamakoda.

Valitsusel on aega 30 istungit pärast EList lahkumist, et teatada, mida nad tahavad saavutada järgmise kõnelustevooruga. Oletatakse, et Johnson võib esitada detailse plaani asemel vaid üldise ülevaate eesmärkidest.

Mis võib veel protsessi käiku mõjutada?

Ühendkuningriigis spekuleeritakse, et loomisel on EList lahkumise ministeerium ja rahvusvahelise kaubanduse ministeerium.

Maksu- ja tolliamet peab kohe hakkama ette valmistama uusi protseduure ja süsteemi Põhja-Iirimaa tarbeks.

EL ja Ühendkuningriik peavad moodustama ühiskomisjoni, mis hakkab tegema järelevalvet lahkumisleppe rakendamise, sealhulgas Põhja-Iirimaa protokolli osas.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles