ÜRO kliimakõnelused Madridis on patiseisus ja lähevad ilmselt üle aja
«Kõneluste olukord tekitab meile õõvastust.»

Mees näitab rahumärki ÜRO kliimakonverentsi viimasel päeval COP25.

FOTO: CRISTINA QUICLER/AFP/scanpix Baltics

ÜRO kliimaläbirääkijate kõnelused on reedel patiseisus ja minemas kõvasti üle aja, kuid näib, et isegi parimast võimalikust leppest jääb kliimamuutusest rängalt räsitud tuleviku vältimiseks vajaka.

Madridis 2. detsembril alanud ja reedel lõppema pidanud kliimatippkohtumine COP25 toimub pärast mitut kliimakatastroofi üle planeedi. Nende seas on enneolematult jõulised tsüklonid, surmavad põuad ja rekordilised kuumalained.

Teadlased on kokku kogunud tõendite mäe, mille tipust on näha tulemas veelgi suuremaid katastroofe. Samal ajal nõuavad valitsustelt rohkem tegusid miljonid noored aktivistid, kes kogunevad iga nädal.

Reedel juhtis Itaalias Torinos toimunud noortemarssi Greta Thunberg. Ta kritiseeris maailma liidreid, et nad käituvad «nagu homset polekski».

Kliimakõneluste sees surve kasvab ning taas on esile kerkinud vanad erimeelsused rikaste saastajate ja arenguriikide vahel. Vaidluste keskmes on küsimus sellest, kes peaks kasvuhoonegaaside heidet kui suures koguses kärpima ja kust leida triljonid dollareid, mida tuleb kulutada kliimakatastroofidest räsitud Maal elamiseks.

Edasiliikumist takistavad ka uuemad lõhed vaesemate ja kliimale haavatavamate riikide ning tõusva majandusega hiidude nagu Hiina ja India vahel.

«Kõneluste olukord tekitab meile õõvastust,» ütles väikesi saareriiki koondava ühenduse AOSIS juht Carlos Fuller. 

Patiseis

Madridi kõneluste kitsas eesmärk on panna paika 2015. aasta Pariisi kliimaleppe eeskirjad. Leppe järgi tahavad riigid piirata Maa keskmise õhutemperatuuri tõusu kõvasti allpool 2 kraadi Celsiuse järgi.

Temperatuur on juba tõusnud 1 °C ja tõuseb praeguses tempos 2100. aastaks veel 2-3 °C võrra.

Kõneluste laiem eesmärk on suurendada riikide kasvuhoonegaaside heite vähendamise lubadusi. Eriti tõuseb see päevakorda järgmisel aastal, kui Glasgow's toimub viimane tippkohtumine enne kliimaleppe jõustumist.

Madridis visandamisel olev ja kõikide nõusolekut nõudev kokkulepe näeb ette kaks valikut.

Esimene lihtsalt kordab 2015. aasta leppe sõnastust. Seda eelistavad lähiajal oma praegusi heitmelubadusi samana hoidvad riigid nagu USA, India, Hiina ja Saudi Araabia.

Kuid grupp rohkem kui 80 vaesest ja kliimamuutusele haavatavat riiki, keda toetab Euroopa Liit, nõuavad kõigilt suuremaid lubadusi.

«Me ei kõnni minema ilma selge üleskutseta, et kõik riigid peaksid oma ambitsiooni suurendama,» ütles Marshalli saarte kliimasaadik Tina Stege.

«Ambitsioon saab olema võtmetähtsusega võitlus täna ja ilmselt ka homme,» ütles Alden Meyer, kes juhib poliitika- ja strateegiaosakonda Mures Teadlaste Liidus (UCS).

«Punane joon USA-le»

Veel üks võimalik leppe nurjaja on nõndanimetatud kahju ja kahjustused ehk see, kuidas juba kliimakriisi tõttu kannatavatele riikidele saab kompensatsiooni maksta.

Ühendriigid, kes on Pariisi leppest lahkumas, on agressiivselt blokeerinud kõik punktid, mis sunnivad talle ja teistele arenenud riikidele peale kahjutasu maksmise, ütlesid vaatlejad ja diplomaadid. Kahjutasu suurus võib 2025. aastaks ulatuda rohkem kui 150 miljardi dollarini.

«See on Washingtoni jaoks punane joon,» lausus Meyer.

«Lisaraha vajaduse tunnistamist ei tohi olla, sest vajutaks Ovaalkabinetis ühele teatud inimese nupule.»

Mõned riigid, kes on tavaliselt olnud 25 aastat kestnud kõnelustel ühel poolel tõusvate riikide nagu Hiina, India ja Brasiiliaga, asusid sel nädalal vastaspoolele.

AOSIS-e riigid süüdistasid avalduses Austraaliat, USA-d, Kanadat, Venemaad, Indiat, Hiinat ja Brasiiliast ambitsiooni puudumises ja seda veel viisil, mis õõnestab ka AOSISe riikide ambitsioone.

Kõnelused said hoogu juurde reedel pärast seda, kui EL lubas teha bloki 2050. aastaks süsinikuneutraalse, kuigi suure süsinikujäljega Poola keeldus plaaniga liitumast.

Euroopa Komisjon aga jättis seadmata tähtsa vahe-eesmärgi, millega taheti vähendada 2030. aastaks heidet 55 või enama protsendi võrra.

Pärast Briti peaministri Boris Johnsoni suurvõitu parlamendivalimistel ütles Ühendkuningriigi delegaat kõnelustel Claire O'Neill, et tema valitsus seab kliima oma prioriteediks 2020. aastal. Britid on need, kes Glasgow's järgmist tippkohtumist võõrustavad.

«Peaminister rääkis meie juriidilisest pühendumusest süsihappegaasineutraalsusele eile õhtul Downing Streeti trepiastmetel,» lisas ta.

«Mina allun temale ja see saab olema järgmisel aastal meie globaalne prioriteet number üks.»

ÜRO teatas detsembris, et kui maailm tahab piirata kliima soojenemise 1,5 °C-ga, siis peab heide vähenema 2030. aastani iga aasta rohkem kui 7 protsenti. See nõuab üleilmse majanduse ümbertegemist.

Praegu kasvab heide iga aasta ning Pariisi kliimaleppe sõlmimisest saati on heide kasvanud 4 protsenti.

«Sisuliselt tundub, et päris maailmas ja tänavatel toimuv, protestid, nagu polekski olemas,» ütles Meyer. «Oleme siin fantaasiamaailmas.»

Tagasi üles