:format(webp)/nginx/o/2019/12/14/12810377t1hc432.jpg)
USA ametnikud panid kaubandussõjas vaherahu tähistanud nn esimese etapi kaubandusleppe suure kella külge, kuid eksperdid peavad dokumenti suuresti võiduks Pekingile.
USA-Hiina kaubanduslepe võeti vastu leigelt
Pärast pea kahte aastat kestnud vaidlust ja mitut ebaõnnestunud katset olukorda lahendada nõustus USA tühistama osad Hiinale kehtestatud tollid ja peatama teiste suurendamine ilma, et Hiina oleks tühistanud USA-le kehtestatud tollid.
«Vabandage, kui ma šampanjat lahti ei korgi, kuid olukorra jätkuva ägenemise laualt maha võtmisele lisaks pole siin palju põhjust rõõmustada,» ütles juhtiv Hiina-ekspert Scott Kennedy leppe analüüsis.
«Kulud on olnud märkimisväärsed ja ulatuslikud, kuid kasud vähesed ja kaduvad.»
USA kaubandusesindaja kantselei teatel panevad riigid esimese etapi leppele allkirja jaanuari esimesel nädalal. Kantselei väljastas ka faktide nimekirja leppe võtmepunktidest, mille seas on leppe jõustamise sätted ja parem kaitse Ameerika tehnoloogiale.
Lisaks on selles Hiina lubadus osta kahe aasta jooksul veel 200 miljardi dollari väärtuses USA kaupu.
See oleks märkimisväärne kasv. Hiina importis 2017. aastal USA-st 190 miljardi dollari jagu tooteid ja teenuseid ja kui Hiina sihi täidab, siis väheneb USA kaubandusbilansi puudujääk Hiinaga kolmandiku võrra.
President Donald Trump on kritiseerinud kaubandusbilansi puudujääki Hiinaga pikalt. Tema arvates tõestab see, et Peking on saanud eelise ebaausate poliitikate kaudu.
Trumpi sõnul nõustus Peking paljude struktuuriliste muutustega ja lubas osta tohutult põllumajandus- ja töötleva tööstuse tooteid, energiat ja muud.
Samm kuristiku äärelt eemale
Ameerika töötleva tööstuse liidu president Scott Paul arvas, et tollide tühistamisega andis USA ära suure osa oma mõjuvõimust ning lükkas kõige tähtsamad vaidlused Hiinaga kaugemale tulevikku.
Kaubandusökonomisti Mary Lovely sõnul võib lepet pidada vaid osaliseks võiduks, mis asju oluliselt ei muutnud.
«Olime omamoodi kuristiku äärel ja nägime läbirääkijaid saavutamas leppe, mis meid tagasi tõmbas. Arvan, et see on tähtis,» kommenteeris ta teadet, et Trump tühistas pühapäeval Hiinast imporditavale elektroonikale kehtima hakkama pidanud 15-protsendise tolli.
Kuid leppe kasu ei nullinud USA põllumeestele ja äridele tekkinud kahju, lausus ta ajakirjanikele.
«President Trump üritab meeleheitlikult jõuda majanduses tagasi kohta, kus see oli 18 kuud tagasi,» enne kui ta sellele ühepoolsele ja toore jõuga lähenemise ette võttis, lisas Lovely.
Kuid Kennedy sõnul suutis Hiina vaid piiratud järeleandmistega säilitada oma merkantilistliku majandussüsteemi ja saab jätkata oma diskrimineerivat tööstuspoliitikat Hiina kaubanduspartnerite ja üleilmse majanduse arvelt.
USA põllumehed ja jaemüüjad tervitasid vaidluse lõppu, kuid tahtsid samas leppe kohta rohkem infot.
Kindlustusfirma ja lobigrupi Ameerika farmibüroo föderatsiooni juht Zippy Duvall tõi välja, et enne vaidluse puhkemist oli Hiina USA põllumajanduseksportijate jaoks suuruselt teine turg, kuid nüüd on Hiina pingereas alles viies.
«Hiina ja teiste ukse taasavamine kaubandusele on põllumeeste ja karjakasvatajate tagasi jalgadele aitamises väga tähtis,» rõhutas ta.
Lisaks ekspordi järsule vähenemisele ja põllumajapidamiste pankrottide järsule suurenemisele on USA valitsus pidanud maksma põllumeestele kaotatud tulu tagasitegemiseks kümneid miljardeid dollarid. Summa tuleb tollidest, mille maksavad kinni USA tarbijad ja firmad.
USA tollidele pikalt vastu olnud riiklik jaemüüjate föderatsioon rõhutas, et kaubandussõda pole läbi, kuniks tühistatud on kõik, eriti tarbekaupadele kehtestatud tollid.