iDeal kampaania

ÜRO kliimakõnelused on lagunemas

ÜRO kliimakõneluste delegaadid Madridis laupäeval. Vasakult teine on läbirääkimisi juhtiv Tšiili keskkonnaminister Carolina Schmidt.

FOTO: Nacho Doce/Reuters/Scanpix

ÜRO kliimakõnelused Madridis on jõudnud öö läbi kestnud kõneluste järel laupäevaks läbikukkumise äärele, sest riikide seisukohad selles, kuidas võidelda kliima soojenemisega ja kes maksab tagajärgede eest, on vastakamad kui kunagi varem.

Võõrustajamaa Tšiii pakutud lõppavalduse tekst, millega loodeti ühine keel leida, osutus vastuvõetamatuks nii rikaste riikide, tõusva majandusega hiidude kui maailma vaeseimate riikide delegaatidele.

Tšiili rahutuste tõttu Santiago asemel 2. detsembril Madridis alanud ja reede õhtul lõppema pidanud kliimatippkohtumine COP25, mille taustal on üha rängemaks muutuvad looduskatastroofid ja miljonite noorte iganädalased kliimaprotestid, pidanuks näitama valitsuste tahet probleemi jõuliselt lahendama asuda.

Tippkohtumiselt oodati ka 2015. aasta Pariisi kliimaleppe reeglite paikapanemist. Lepe näeb ette maakera temperatuuri tõusu hoidmise allapoole 2 kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse tasemega võrreldes.

Selle asemel seisid delegaadid laupäeval silmitsi olukorraga, kus riikide tahe astuda konkreetseid samme kliimakatastroofi vältimiseks näib hoopis vähenevat.

«Kõik viited teadusele on läinud nõrgemaks, kõik viited suurematele ambitsioonidele on kadunud, paistab, et me eelistame vaadata pigem tagasi kui edasi,» ütles väikesaarte ühenduse AOSIS läbirääkimisrühma juht Carlos Fuller plenaaristungil.

«Paistab, et me liigume ambitsioonikuse osas vastupidises suunas ajal, kui me peaksime kutsuma üles kvanthüppele vastassuunas,» lausus Marshalli saarte kliimasaadik Tina Stege. 

«Ma pean minema koju ja vaatama oma lastele silma ning ütlema, et me saime tulemuse, mis kindlustab nende tuleviku, kõigi meie laste tuleviku,» lausus ta. 

Taas on esile kerkinud vanad erimeelsused rikaste saastajate ja arenguriikide vahel. Vaidluste keskmes on küsimus, kes peaks kasvuhoonegaaside heidet ja kui suures koguses kärpima ning kust leida triljonid dollareid, et kohaneda eluks kliimakatastroofi tagajärgedega.

Kokkuleppele jõudmast takistavad ka uued lõhed vaeste ja kliimamuutuse ees kaitsetute riikide ning pead tõstvate hiidude nagu Hiina ja India vahel, kes on maailmas vastavalt esimene ja neljas saastaja.

Laupäevahommikusel arutelul lisandus uus lahkheli küsimuses, kuidas peaksid riigid viitama arvukatele teaduslikele hinnangutele planeedi tuleviku kohta.

«Pariisi leppe otsuse teksti viimane versioon, mille eesistuja Tšiili esitas, on täiesti vastuvõetamatu,» ütles Murelike Teadlaste Ühenduse (Union of Concerned Scientists) poliitikadirektor Alden Meyer.

«Selles ei ole üleskutset riikidele suurendada oma heitkoguste vähendamise lubadusi,» märkis ta.

«Üks asi Pariisis, mis meile lootust andis, oli see, et lepet hakatakse aja jooksul tugevdama,» lausus organisatsiooni Power Shift Africa direktor Mohamed Adow. «Kui seda ei juhtu, on Madrid läbi kukkunud.» 

Süsinikuemissioonide vabatahtliku kärpimise plaanide tugevdamist nõuavad eelkõige väiksed saareriigid ja kõige madalama arengutasemega riigid koos Euroopa Liiduga. 

Selle «suurte ambitsioonidega koalitsiooni» ministrid on näidanud näpuga riikidele, mida nähakse vabatahtlike kärpeplaanide tugevdamisele suunatud konsensuslikku üleskutset blokeerimas, eriti USA-le, Saudi Araabiale ja Austraaliale. 

Järgmisel aastal Pariisi kliimaleppest lahkuvaid Ühendriike süüdistatakse algatuste blokeerimises.

«USA ei ole tulnud siia heas usus,» ütles heategevusorganisatsiooni ActionAid kliimajuht Harjeet Singh.

«Nad blokeerivad maailma püüdeid aidata inimesi, kelle elu on kliimamuutuse tõttu pea peale pööratud,» sõnas ta. 

Mitu riiki seadis laupäeval oma tingimused, millest taganeda ei kavatseta. Üksmeele saavutamisele see kaasa ei aita.

Isegi kui riigid suudavad viimaks vastu ootusi kokku leppida oma lubaduste täitmises, liigub planeet 2100. aastaks kolme kraadi võrra Celsiuse järgi soojenemise kursil. 

Tagasi üles