Diplomaat: Kuuba ei soovi katkestada suhteid USA-ga

USA president Barack Obama ja Kuuba riigipea Raúl Castro 2016. aasta 21. märtsil Havannas.

FOTO: AFP / Scanpix

Kuuba valmistub võimaluseks, et Ühendriigid katkestavad diplomaatilised suhted Kuubaga, kuid Havanna püüab kõigest hoolimata neid säilitada, ütles kõrgeim suhete eest USA-ga vastutav Kuuba diplomaat. 

«Me peame andma endale aru, et need võivad minna halvemaks,» lausus Carlos Fernández de Cossío, hinnates üha pingestuvaid suhteid kahe riigi vahel. 

«Põhjus, miks suhted on viis aastat pärast ajaloolist sula halvenemas, on lihtne,» märkis ta usutluses uudisteagentuurile AFP. 

«Neil, kes vastutavad USA poliitika eest läänepoolkeral, on meie riigi suhtes äärmiselt agressiivne lähenemine ja hoiak,» tõdes Fernández de Cossío, väites, et Ühendriigid tahavad olemasolevad sidemed katkestada ja saatkonnad sulgeda. 

«Me loodame, et nii ei lähe, kuid ei saa kinnitada, et seda ei juhtu,» sõnas ta. «Me oleme valmistunud, valmis selliseks võimaluseks, kuid me ei soovi seda.»

Saatkonnad taasavati 2015. aastal, kui tollane USA president Barack Obama ja Kuuba liider Raúl Castro leppisid kokku 1961. aastal katkenud diplomaatiliste suhete taastamises. 

See oli ere hetk, mis tegi lõpu pea kuus aastakümmet kestnud külma sõja pingetele ja tõotas uut avatuse ajastut. 

«See oli emotsionaalne hetk Kuuba rahvale ja lootused olid kõrgel,» ütles Fernández de Cossío.

Kuid viis aastat hiljem on ta tunded vastakad. 

Esimesed kaks aastat olid positiivsed: leevendati reisi- ja kaubanduspiiranguid, taastati otsene telefoniühendus ja Obama külastas Havannat. 

Kuid Donald Trumpi tulekuga Valgesse Majja olukord muutus. 

«Viimased kolm aastat on kujutanud endast (suhete) järk-järgulist erosiooni kuni praeguse hetkeni, mil Ühendriikide valitsus deklareerib avalikult agressiivseid kavatsusi Kuuba suhtes.»

Kuni Washington säilitab majandusembargo, mida Obamal ei õnnestunud oma valitsusajal tühistada, «on väga raske tõsiselt mõelda kahepoolsete suhete kestlikust edust».

USA on suunanud oma kriitika Kuubal kahele teemale: inimõigustele ja Venezuela sotsialistliku valitsuse toetamisele.

Fernández de Cossío tõrjus inimõigusalase kriitika kui silmakirjaliku, väites Washingtoni ennast toetavat «planeedi kõige brutaalsemaid režiime». 

Kuuba valitsus on alati tõrjunud poliitvangide olemasolu selle pinnal, kuid paljude vabaühenduste hinnangul on neid siiski umbes sada. 

President Miguel Díaz-Canel, kelle mulluselt võimuletulekult loodeti reforme, on hoopis suurendanud survet dissidentidele.

«On raske ette kujutada suhete märkimisväärset paranemist, kui Kuuba valitsus ei astu reaalseid samme teisitimõtlemise lubamiseks, inimõiguste austamiseks ja halvaloomulise tegevuse lõpetamiseks regioonis,» ütles USA välisministeeriumi Kuuba ja Venezuela küsimustega tegelev kõrge ametnik Carrie Filipetti.

Kuuba diplomaat tunnistas, et õigus on neil, kes ütlevad, et riik toetab Venezuela valitsust. Kuid ta nimetas valeks, et Kuubal on Venezuelas 25 000 sõdurit, nagu väidab USA. 

Fernández de Cossío sõnul ei looda ta kuigi palju lähenevatelt USA valimistelt.

«Keegi ei tea, mis 2020. aasta Ühendriikides juhtub.» 

«Kuid Kuuba on ajalooliselt näidanud oma soovi arendada vastastikku lugupidavaid, tsiviliseeritud suhteid USA-ga,» väitis ta, lisades, et selles mõttes näivad demokraatidest kandidaadid vähemalt sõnades kalduvat Obama valitsuse algatatud poliitika poole ja see annab lootust. 

Washingtonis asuva mõttekoja Ameerika-sisene Dialoog president Michael Shifter ütleb, et Trumpi agressiivse poliitika taga on kolm motiivi: Florida, kus Kuuba immigrantide hääled võivad osutuda 2020. aastal otsustavaks, külma sõja mentaliteet, mis soovib kättemaksu 60 sotsialismiaasta eest Kuubal, ja Havanna visa toetus Venezuela liidrile Nicolas Madurole. 

«Kuid kuubalased ei ole vastutusest vabad, sest nad ei haaranud võimalusest, kui Obama ukse avas, vaid lubasid hoopis kompartei ultrakonservatiividel muutustele pidurit tõmmata,» tõdes Schifter. 

«Nad muutsid oma positsiooni hoopis jäigemaks. Nad sulgusid veelgi enam, muutusid veelgi repressiivsemaks, sest tundsid end ohustatuna,» märkis ta.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles