/nginx/o/2019/12/15/12813914t1ha6ec.jpg)
ÜRO kliimakõnelused Madridis lõppesid eile, kuid läbirääkijad lükkasid ülemaailmse süsinikuturu üle otsustamise edasi järgmisse aastasse.
ÜRO kliimakõnelustel lükati suurim otsus edasi (2)
Kaks nädalat kestnud läbirääkimistel globaalse soojenemise mõju ja sellega toimetuleku üle võtsid delegaadid ligi 200 riigist vastu deklaratsiooni, milles nõuti suuremaid ambitsioone kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamises ja kliimamuutuse mõju all kannatavate vaeste riikide aitamist.
Kõnelused kujunesid küll ajaloo pikimaks, kuid sellest hoolimata tuli tähtsaim küsimus ülemaailmse süsinikuturu kohta järgmise aasta Glasgow’ kohtumiseni edasi lükata.
Süsinikuturg kehtestab peamise kasvuhoonegaasi, süsinikdioksiidi emissiooni hinna ning võimaldab riikidel ja firmadel kaubelda heitmelubadega, mida järk-järgult kärpides kannustataks kasutama vähem saastavaid tehnoloogiaid. Euroopa riigid ja mitmed teised on seisukohal, et süsinikukrediidiga kauplemise tingimustes kokku leppimata jätmine on parem kui nõrk kokkulepe, mis võib kahjustada kümmekonda juba olemasolevat piirkondlikku kauplemismehhanismi.
Kliimakõnelustega kaasnesid põliselanikke esindavate ühenduste ja keskkonnarühmituste kohati üsna vihased protestid.
Eile vastu võetud dokumentide hulgas on deklaratsioon «Tšiili-Madridi aeg tegudeks», mis kutsub riike üles suurendama seni lubatud heitmekärpeid. Seda on hädasti vaja, et saavutada 2015. aasta Pariisi leppe eesmärk takistada maakera temperatuuri tõusmast sajandi lõpuks üle 1,5 kraadi tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes.
Kui maailm senist viisi edasi liigub, on oodata kolme-neljakraadist temperatuuritõusu, millel on tõsised tagajärjed nii mõnelegi riigile. Riigid leppisid Madridis ka kokku kiimamuutuse ees kõige kaitsetumatele riikidele kompensatsiooniks raha eraldamises. See on teema, mis puudutab eriti teravalt väikseid saareriike.
ÜRO peasekretär António Guterres (pildil) ütles pärast kõnelusi, et on tulemustes pettunud ning et riigid lasid mööda võimaluse kliimasoojenemise kriisiga tegeleda. «Rahvusvaheline kogukond lasi mööda tähtsa võimaluse näidata suuremat ambitsiooni kliimakriisi leevendamises, sellega kohanemises ja lahenduste rahastamises,» sõnas Guterres.