FBI endine direktor tunnistas tõelist lohakust USA kohtu jälgimisloa kasutamisel

USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endine direktor James Comey pühapäeval telekanali Fox News saates.

FOTO: Kevin Wolf/AP/Scanpix

USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endine direktor James Comey tunnistas pühapäeval tõelist lohakust selles, kuidas büroo käsitles kohtu volitust president Donald Trumpi Venemaaga sidemeid omanud kampaanianõuniku jälgimiseks. 

Trumpi 2016. aasta USA presidendivalimiste kampaaniameeskonna välisnõunik Carter Page oli üks keskseid figuure, kelle tegemistele keskendus FBI 2016. aastal alustatud riikliku julgeoleku alane juurdlus Venemaa sekkumise suhtes. 

Comey on kaitsnud FBI-d pikka aega Trumpi rünnakute eest, kuid ta tunnistas pühapäeval usutluses telekanali Fox News pühapäevasaatele, et Page'i koheldi ebaõiglaselt ja FBI taotlus tema jälgimiseks, mille Comey allkirjastas, sisaldas olulisi eksimusi. 

«Esines tõelist lohakust, 17 asja, mis oleksid pidanud taotlustes olema või vähemalt olema läbi arutatud ja teisiti kirjeldatud. See ei olnud vastuvõetav,» lausus FBI eksdirektor, kelle Trump 2017. aasta mais vallandas. 

USA justiitsministeeriumi (DOJ) ametkonnasisest järelevalvet teostav peainspektor (OIG) Michael Horowitz kirjeldas FBI eksimusi Venemaa-juurdluse läbiviimisel eelmisel nädalal avaldatud raportis, milles ta lükkas siiski tagasi süüdistused uurimise poliitilises kallutatuses. 

«Peainspektor ei tuvastanud FBI töötajate vääritikäitumist, poliitilist kallutatust ega ebaseaduslikku tegevust,» ütles Comey Fox Newsile. «Peainspektor leidis tõsiseid vigu ja see ei ole midagi, mis ei vääri tähelepanu: see on väga tähtis. Aga ameerika rahvas ja eriti teie vaatajad peavad mõistma, et neile andsid FBI kohta valeinfot» Trump ja teised büroo kriitikud, lausus ta. 

Trump kritiseeris varsti pärast Comey teleesinemist endist FBI direktorit. «Comey tunnistab nüüd, et eksis. Vau, aga ta teeb seda ainult sellepärast, et ta tabati teolt,» kirjutas president Twitteris.

«Missugused on tema ebaseadusliku tegevuse tagajärjed? Kas see võib olla mitu aastat vanglas? Kus on vabandused minu ja teiste ees, Jim?» küsis Trump. 

Horowitz keskendus ebatäpsustele ja väljajätmistele FBI taotluses USA välisluure jälgimiskohtule, mis menetleb riigis välisluure jälgimisseaduse (FISA) alusel jälgimistaotlusi.  

OIG kritiseeris muuhulgas FBI toetumist endise Briti luuretöötaja Christopher Steele'i kinnitamata väidetega eratoimikule, mis juhtis tähelepanu Venemaa jõupingutustele imbuda Trumpi kampaaniameeskonda. 

Horowitz leidis, et jälgimiskohut ei teavitatud sellest, et toimiku eest maksid demokraadid, kuigi see etendas keskset rolli Page'i jälgimiseks antud kohtu loa küllaldase alusena. 

OIG teatel ei suutnud FBI ka teavitada kohut, et Page oli teavitanud USA Luure Keskagentuuri (CIA) oma kontaktidest venelastega ja sellest, et üks FBI advokaat muutis pärast seda väidetavalt ära ühe meili sisu, ütlemaks, et Page ei ole CIA allikas. 

Comey kirjeldas vastuseks küsimusele Horowitzi järelduste kohta Steele'i toimikut ühena mitmest erinevate faktide portsust, mis kohtule esitati. «Just see veenis advokaate, et selle lisandumisega on neil nüüd piisavalt materjali, et edasi minna,» tunnistas ta samas. 

Endine FBI direktor möönis ka, et FISA volitust hiljem kolm korda uuendades oleks FBI pidanud teavitama kohut sellest, et ühe Steele'i allika usaldusväärsuse kohta on olemas tõsised kahtlused. 

«Aga sellest ei saa järeldada, et Steele'i väited olid rumalus,» märkis Comey, andes mõista, et kõnealune allikas võis FBI juurdlust ümbritsevast avalikkuse tähelepanust heituda. 

Page'i kohta ütles Comey, et teda koheldi ebaõiglaselt, eriti tema nime avaldamise tõttu. «Ta on Ühendriikide kodanik ja seda poleks kunagi tohtinud avalikuks teha. See on ülekohus,» ütles endine FBI direktor Page'i nime avaldamise kohta.  

Horowitz hakkas Venemaa-juurdluse tagamaid uurima pärast seda, kui Trump lükkas korduvalt tagasi USA luurejuhtide järeldused, et Moskva sekkus 2016. aasta valimistesse tema toetamiseks ja tema demokraadist rivaali Hillary Clintoni kahjustamiseks.

Trump on FBI-d korduvalt nuhkimises süüdistanud, viidates oma valimiskampaania liikmete pealtkuulamisele Ühendriikide välisluure jälgimisseaduse (FISA) alusel.

Horowitzi sõnul oli juurdlust koodnimega «risttule orkaan» alustanud FBI ametnikel alust arvata, et Venemaa proovib valimistesse sekkuda. «FBI lähtus risttule orkaani alustades seaduslikust eesmärgist koguda infot riikliku julgeoleku alase ohu või föderaalkuriteo kohta ja kaitsta nende eest,» ütles ta. 

FBI direktor Christopher Wray on juurdlust kaitsnud, öeldes, et seda alustati piisavale faktilisele alusele toetudes. Trumpi liitlasest justiitsminister William Barr on seevastu märkinud, et juurdlust alustati kõige väiksema võimaliku kahtluse alusel, mis oli tema hinnangul ebapiisav uurimise käigus astutud sammude õigustamiseks. 

Esmalt uuris Venemaa sekkumist USA valimistesse FBI, kuid Trumpi otsus vallandada 2017. aasta mais FBI toonane direktor Comey käivitas sündmusteahela, mis viis eriprokurör Robert Muelleri ametissenimetamiseni Venemaa sekkumise ja Trumpi kampaaniameeskonna võimaliku kokkumängu Venemaaga uurimise ülesannetes. 

Mueller tõi 22 kuud kestnud ja märtsis lõpule jõudnud juurdluse raportis välja Venemaa süstemaatilise sekkumise USA valimistesse ning häirivalt suure arvu kontakte Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa vahel enne valimisi. Lisaks tõi eriprokurör välja vähemalt kümme episoodi võimaliku õigusemõistmise takistamise uurimisliinis sellest, kuidas Trump püüdis tema uurimist pärssida või oma kontrolli alla saada.

Eriprokurör Trumpi siiski otseselt milleski ei süüdistanud, kuid ütles, et ei ole presidenti ka õigeks mõistnud. Muelleri sõnul on Trumpi tegevusele hinnangu andmine ja tema võimalik vastutusele võtmine kongressi kätes. 

Tagasi üles