/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/07/13/6888581t1he817.jpg)
Maailmas on sel aastal surma saanud 49 ajakirjanikku, mis on viimase 16 aasta madalaim näitaja.
Maailmas on sel aastal surma saanud 49 ajakirjanikku
Pariisis baseeruv organisatsioon Piirideta Reporterid (RSF) ütles, et enamik ajakirjanikke sai surma kajastades konflikte Jeemenis, Süürias ja Afganistanis. RSF hoiatas, et «ajakirjanik on endiselt ohtlik elukutse».
Viimasel kahel aastakümnel on saanud surma keskmiselt umbes 80 ajakirjanikku aastas, märkis RSF.
Ühenduse juht Christophe Deloire hoiatas, et endiselt on murettekitavalt kõrge ajakirjanike surmasaamine riikides, mis peaksid elama rahus. Ainuüksi Mehhikos hukkus 10 reporterit.
«Ladina-Ameerika, kus üle kontinendi sai surma ühtekokku 14 reporterit, on muutunud sama ohtlikuks kui Lähis-Ida,» lisas ta.
Samal ajal, kui hukkunute arvu vähenemine konfliktitsoonides on tervitatav, «tapetakse üha rohkem ajakirjanikke nende töö tõttu demokraatlikes riikides, mis on tõeline väljakutse demokraatiale,» sõnas Deloire.
Kuigi ajakirjanikke saab vähem surma, kasvab nende arv, kes satuvad trellide taha, selgus RSF-i andmetest.
2019. aastal pandi vangi 389 reporterit, seda on 12 protsenti rohkem kui aasta varem.
Ligi pooled neist vangistati kolmes riigis - Hiinas, Egiptuses ja Saudi Araabias.
Hiinas on trellide taga kolmandik kõigist maailmas vangis olevatest ajakirjanikest.
Üle maailma on pantvangis 57 ajakirjanikku, enamik neist Süürias, Jeemenis, Iraagis ja Ukrainas.
«Mingit märkimisväärset pantvangide vabastamist sel aastal pole olnud, seda hoolimata suurtest arengutest Süürias,» ütles RSF.