Euroopa Liidu roherahastuse lepe sai tuumaenergia erandiga heakskiidu
Prantsusmaa ja Saksamaa erimeelsused tuumaenergia rolli üle võitluses kliimamuutusega ähvardasid põhja lasta suure Euroopa Liidu reformi, kuid ametnikud otsustasid halvima ärahoidmiseks lükata tuumaenergia üle otsuse langetamise kaks aastat edasi.
EL-i läbirääkijad üritavad juba nädalaid anda viimast lihvi Euroopa roherahastuse ühtlustatud klassifikatsioonisüsteemile, mis võib otsustada sadade miljardite eurode väärtuses investeeringute saatuse.
Reformi tähtsust rõhutab ka Euroopa Keskpanga (ECB) president Christine Lagarde, sest jätkusuutliku rahastuse lepped kasvasid 2018. aastal poole triljoni dollarini.
Kuid pikaajalised erimeelsused tuumaenergia üle õõnestavad EL-i püüdlusi kärpida kasvuhoonegaaside heidet. Eelmisel nädalal EL-i liidrite antud lubadus muuta blokk 2050. aastaks süsinikuneutraalseks oleks jäänud tuumavaidluse tõttu äärepealt sündimata.
EL-i uue rohelise rahastamise süsteemi ümber käib Brüsseli võimukoridorides tohutu lobitöö ning sõna võtab ka EL-ist lahkuv Ühendkuningriik, kes üritab kaitsta Londoni finantskeskuse City huve.
«See on ajalooline hetk... hädasti vajatud kanal, mille kaudu saada rohelised investeeringud voolama ja aitama Euroopal jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni,» ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.
Esmaspäeva hilisõhtul kiitsid europarlamendi saadikud heaks liikmesriikide ettepaneku, millega lükati küsimused tuumaelektri ning Berliinile hingelähedase maagaasi rolli üle 2021. aasta lõppu.
«Olen täiesti teadlik, et tuumaprobleem tuleb kahe aasta pärast tagasi. Lükkasime asja edasi,» ütles Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni esimees Pascal Canfin.
«Oli oht, et pantvangi sattub kogu klassifikatsioonisüsteem,» lisas ta.
Euroopa Komisjon esitas oma ettepaneku 2018. aasta mais ja sestsaati on seda ümbritsenud tohutu heitlus tuumaenergia toetajate ja vastaste vahel.
Toetajaid juhib Prantsusmaa ja tema taga on Ida-Euroopa riigid.
Kuid vastased nagu Saksamaa, Austria, Luksemburg ja Kreeka keelduvad taganemast. Nende riikide elanikud pelgavad tuumakatastroofe nagu Fukushima ja Tšornobõl.
Komistuskiviks kujunes ka kivisöe põletamine. Kivisöest sõltuvad Ida-Euroopa riigid üritasid lisada roheliste investeeringute nimekirja puhtaimat võimalikku söepõletamise tehnoloogiat. Europarlamendi teise pealäbirääkijana tegutsenud Soome eurosaadiku Sirpa Pietikäineni sõnul heideldi pikalt, kuid lõpuks otsustati, et tahket fossiilkütust ei saa roheliseks liigitada.
EL-i eesistujariik Soome käis välja kompromissi ning europarlamendi saadikutega jõuti suletud uste taga kokkuleppele. Lepe vajab kolmapäeval liikmesriikide esindajate heakskiitu.
Kui lepe selle pälvib, siis saab Euroopa Komisjon kaks aastat aega koostada nüüd kokku lepitud kriteeriumite alusel üksikasjalik nimekiri roherahastust taotleda saavatest sektoritest.