USA senati enamuse liider välistas uute tunnistajate kutsumise tagandamisprotsessil

USA senati vabariiklaste liider Mitch McConnell teisipäeval Kapitooliumil kongressihoonest lahkumas.

FOTO: J. Scott Applewhite/AP/Scanpix

USA senati vabariiklaste liider Mitch McConnell lükkas teisipäeval tagasi senati demokraatide taotluse kutsuda presidendi tagandamisprotsessi jätkumisel senatis ütlusi andma veel neli tunnistajat. 

USA senati demokraatide vähemuse liider Chuck Schumer esitas pühapäeval avalikuks tulnud kirjas McConnellile demokraatide nägemuse tagandamisprotsessi senatis peetava osa struktuurist.

Demokraatide liidri kava näeb ette mitu nädalat kestva protsessi, mille jooksul annavad demokraadid tunnistajatele välja korraldused tulla ütlusi andma, eriti president Donald Trumpi otsuse kohta hoida kinni Ukrainale mõeldud julgeolekuabi.

Demokraadid tahavad kuulata üle septembris Valgest Majast lahkunud John Boltoni, kes oli riikliku julgeoleku nõunik ajal, kui Trump ja tema lähikondlased Ukraina juhtkonda poliitilisi teeneid osutama survestasid. 

Samuti tahavad nad küsitleda Valge Maja kantseleiülema kohusetäitjat Mick Mulvaneyt, kes on tunnistanud julgeolekuabi kinnihoidmist, ja veel kahte Valge Maja ametnikku: Mulvaney tähtsat abi Robert Blairi ja eelarveametnikku Michael Duffeyt. 

McConnell nimetas teisipäeval Schumeri taotlust enneaegseks ja poliitiliselt motiveerituks, nimetades seda kalaretkeks, mis toonitab demokraatide püüdeid otsida tagandamiskatse toetuseks tõendeid. 

Kentucky osariigist senatisse valitud vabariiklane nimetas esindajatekojas süüdistusaktide esitamiseni jõudnud presidendi tagandamisprotsessi kõige õhemaks, vähem põhjalikuks presidendi tagandamiskatseks USA ajaloos. 

«Senati ülesanne ei ole rikkumisele kaasa aidata ja otsida meeleheitlikult viise süüdimõistva otsuseni jõudmiseks. See oleks vaevalt erapooletu õigusemõistmine,» sõnas McConnell. 

«Kui esindajatekoja demokraatide argumendid on nii puudulikud, ei peitu vastus selle ravimises õigusemõistmise kaudu senatis. Vastus on, et esindajatekoja ei tohiks sellisel alusel üldse tagandamist ette võttagi,» lausus senati vabariiklaste liider. 

Schumeri kirjas välja toodud nelik ei ole tagandamisprotsessis seni veel tunnistusi andnud, sest Valge Maja on keelanud neil seda teha ja vabatahtlikust ütluste andmisest on nad keeldunud. 

Tagandamisjuurdluse keskmes on kahtlustus, et Trump survestas Ukrainat otsima kompromiteerivat materjali oma demokraadist poliitilise rivaali Joe Bideni ja tema poja Hunteri kohta, hoides endale meelepärase tulemuse saavutamiseks kinni miljonite dollarite väärtuses Kiievile mõeldud julgeolekuabi.

Esindajatekoja õiguskomitee kiitis 13. detsembril heaks kaks süüdistusakti Trumpi vastu, mille abil teda tagandada püütakse. 

Esimene neist puudutab võimu kuritarvitamist seoses katsega survestada Ukrainat uurima tema 2020. aasta presidendivalimiste tõenäolist rivaali ja teine kongressi töö takistamist.

Esindajatekoja tuleb uuesti kokku kolmapäeval 18. detsembril, et süüdistusakte kaaluda. Sellele peaks järgnema esindajatekoja täiskogu hääletus Trumpi ametist tagandamise üle.

Kuna demokraatidel on esindajatekojas kindel enamus, saab Trumpist ilmselt Andrew Johnsoni (1868) ja Bill Clintoni (1998) järel kolmas USA president, kelle esindajatekoja on ametist tagandanud. Richard Nixon astus 1974. aastal tagasi enne, kui esindajatekoda jõudis tema tagandamise üle hääletada. Senat ei mõistnud süüdi ei Johnsonit ega Clintonit, mistõttu nad said ametis jätkata. 

Seejärel jätkub protsess senatis kohtumõistmisega presidendi üle. Trump loodab senatis enamuses olevatele vabariiklastele, et nemad ta süüst vabastaksid. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles