USA kongress tühistas relvaembargo Küprosele, Türgi hoiatas eskalatsiooni eest
USA kongress tühistas teisipäeval aastakümneid kehtinud relvaembargo Küprosele sammuna, mis võib anda järjekordse hoobi suhetele Põhja-Küprose tunnustamata vabariiki toetava Türgiga.
Meede alates 1987. aastast kehtinud embargo tühistamiseks sisaldus 738 miljardi dollari suuruses kaitse-eelarve seaduses, mille USA senat teisipäeval 86 poolt- ja kaheksa vastuhäälega heaks kiitis. President Donald Trump pole seadust veel allkirjastanud.
Ühendriigid kehtestasid tervele lõhestatud Küprosele embargo eesmärgiga takistada võidurelvastumist ja julgustada rahumeelse lahenduse leidmist saare kreeklaste enamuse ja türklaste vähemuse konfliktile.
Türgi manitses teisipäeva hilisõhtul USA-d mitte tühistama kauaaegset Küprose relvaembargot, hoiatades, et see viiks ohtliku eskalatsioonini.
USA otsusel ei ole muid tagajärgi peale saare olukorra lahendamisele suunatud jõupingutuste takistamise ja ohtliku eskalatsiooni põhjustamise, teatas Türgi välisministeerium.
Kriitikud väidavad, et embargo on olnud kontraproduktiivne ja on sundinud Küprost otsima teisi partnereid ajal, kui NATO liige Türgi on hoidnud Küprose põhjaosas vägesid alates sissetungist 1974. aastal. Küprose Vabariik on alates 2004. aastast Euroopa Liidu liige, kuid saare Türgi kontrollitaval alal 1983. aastal asutatud Põhja-Küprose Türgi Vabariiki (TRNC) tunnustab vaid Ankara.
Embargo tühistamist vedasid demokraadist senaator Robert Menendez ja vabariiklasest senaator Marco Rubio, kes tahavad enda sõnul julgustada suuremat koostööd Küprose, Kreeka ja Iisraeli vahel.
«Olukorras, kus Küpros tahab süvendada oma strateegilist partnerlust Ühendriikidega, on meie riikliku julgeoleku ja majandushuvi tühistada see aegunud aastakümnete pikkune relvastuspiirang, mis ei aita enam kaasa USA julgeolekusihtidele,» lausus Menendez.
Kuigi Küprose kaks kogukonda on saavutanud edu suhete parandamises, on piirkonna riikide vahel lahkhelisid põhjustanud Türgi ja Liibüa hiljuti sõlmitud merepiirileppe, millega kaks riiki tahavad jõustada suveräänsuse Ida-Vahemere gaasimaardlate üle.
Kreeka, Küpros ja Egiptus on lepet teravalt kritiseerinud ja öelnud, et see on vastuolus rahvusvahelise õigusega.
USA ametnikud on muretsenud ka, et relvaembargo on lähendanud Küprost Venemaale. 2015. aastal sõlmisid Nikosia ja Moskva lepingu Venemaale riigi sadamatele juurdepääsu andmisest.
Uue seaduse alusel piiravad Ühendriigid ka edaspidi teatud tundlike tehnoloogiate müüki Küprosele ja teevad erandi ainult juhul, kui Washington kinnitab, et Küpros keelab Vene sõjalaevadele tankimiseks ja hoolduseks oma sadamate kasutamise.
USA ja Türgi suhetes on mitu pingeallikat, tähtsamad neist tüli Ankara otsuse pärast osta Vene õhutõrje raketisüsteemid S-400, Türgi otsus rünnata sõjaliselt Põhja-Süüria kurdivägesid ning USA kongressi otsus tunnistada armeenlaste genotsiidi.
Ühendriigid on ähvardanud kehtestada Türgile sanktsioonid, kui Ankara hakkab kasutama Venemaalt ostetud õhutõrje raketisüsteeme S-400.
Ühendriigid kardavad, et kui Türgi integreerib S-400 oma kaitsesüsteemi, seab see ohtu tundlikud andmed USA uue põlvkonna varghävitaja F-35 kohta, mis võivad lekkida venelastele.
Lisaks on USA kongress Türgi meelehärmiks vastu võtnud resolutsiooni armeenlaste genotsiidi tunnistamise kohta.
Türgi välisministeerium lubas vastata Türgi vastu suunatud algatustele ja märkis, et ähvarduste ja sanktsioonide keel ei heiduta kunagi Türgit astumast resoluutseid samme oma riikliku julgeoleku tagamiseks.