USA esindajatekoda algatas president Donald Trumpi tagandamise (10)
USA esindajatekoja täiskogu algatas kolmapäeval president Donald Trumpi tagandamise, kinnitades hääletusel mõlemad süüdistuspunktid – nii võimu kuritarvitamise kui kongressi töö takistamise.
Esimeses süüdistuspunktis toetas Trumpi tagandamist 230 esindajatekoja liiget ja vastu hääletas 197, teises süüdistuspunktis jagunesid hääled 229–198.
Tagandamisjuurdluse keskmes on kahtlustus, et Trump survestas Ukrainat otsima kompromiteerivat materjali oma demokraadist poliitilise rivaali Joe Bideni ja tema poja Hunteri kohta, hoides endale meelepärase tulemuse saavutamiseks kinni miljonite dollarite väärtuses Kiievile mõeldud julgeolekuabi.
Trumpist saab Andrew Johnsoni (1868) ja Bill Clintoni (1998) järel kolmas USA president, kelle esindajatekoda on ametist tagandanud. Richard Nixon astus 1974. aastal tagasi enne, kui esindajatekoda jõudis tema tagandamise üle hääletada. Senat ei mõistnud süüdi ei Johnsonit ega Clintonit, mistõttu nad said ametis jätkata.
Trumpi tagandamisprotsess jätkub jaanuaris senatis kohtumõistmisega presidendi üle. Trump loodab senatis enamuses olevatele vabariiklastele, et nemad ta süüst vabastaksid.
Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ütles kolmapäeval tagandamise arutelu avades, et Trump on jätkuvalt oht USA riiklikule julgeolekule ega jäta demokraatidele muud valikut kui ta tagandada.
«See on traagiline, et presidendi hoolimatud sammud on muutnud tagandamise vajalikuks. Ta ei jätnud meile muud valikut,» ütles Pelosi.
Trump kinnitas kolmapäeval enne tagandamishääletust, et ei ole midagi valesti teinud.
«Kas te suudate uskuda, et vasakäärmuslased, eimidagitegijad demokraadid hakkavad mind täna tagandama, ja ma ei teinud midagi valesti! Kohutav!» säutsus Trump.
«Seda ei tohi mitte kunagi enam ühegi presidendiga juhtuda. Palvetagem!»
Trump on võrrelnud tagandamisprotsessi riigipöördekatsega ja Salemi nõiaprotsessidega.