Austraalias kuulutati maastikupõlengute tõttu välja eriolukord

BNS
Copy
Austraalia võitleb kuumaga. 
Austraalia võitleb kuumaga. Foto: Dean Lewins/epa/SCANPIX

Austraalia rahvarohkeimas piirkonnas kuulutati neljapäeval välja eriolukord ajal, mil seal põlevad enneolematud maastikutulekahjud ja lõõmab rekordiline kuumalaine.

Uus-South-Walesi osariigis põleb juba mitmendat nädalat umbes sada tulekahju. Neist pole kontrolli all umbes pooled ja nende seas on ka Sydneyt ümbritsev suurpõleng, mis katab riigi suurimat linna mürgise suitsuga.

Osariigi juht Gladys Berejiklian kuulutas välja seitsmepäevase eriolukorra «katastroofiliste ilmatingimuste» tõttu. See on juba teine eriolukord pärast põlenguhooaja algust septembris. 

Õhutemperatuur peaks ootuste järgi kuumenema Lõuna-Austraalia osariigis 50 kraadini Celsiuse järgi ja tipnema Sydney läänepoolsetes eeslinnades 45 kraadi juures. Lisaks oodatakse, et kuni 100-kilomeetrise tunnikiirusega puhuvad tuuled lükkavad leegid linnale veelgi lähemale.

Austraalia koges teisipäeval oma ajaloo kuumimat päeva, sest üleriigiliseks keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti 40,9 kraadi. Arvatavasti puruneb rekord peatselt taas, sest kuumalaine on levimas üle riigi.

Kuumalaine on Austraaliale järjekordne häirekell globaalse soojenemise kohta, sest suvine põlenguhooaeg algas varem ja ägedalt. Kõik see paneb aina rohkem tulitama ka valitsuse jalgealust ning inimesed nõuavad talt kliimamuutusega tegelemiseks aina enamat.

Neljapäeval on maastikutulekahjusid kustutamas 2000 tuletõrjujat, keda toetavad lisaks kaitseväele ka väikesed USA ja Kanada meeskonnad.

Uus-Lõuna-Walesi maapiirkondade tuletõrje juhi Shane Fitzsimmonsi sõnul on ootel viis sajaliikmelist «löögirühma», kes saadetakse vajadusel kustutama kõige ohtlikumaid põlenguid. Rühmade loomine peegeldab lõõmavate põlengute keerukust ning ennustatud ilmatingimuste tõsidust, lisas Fitzsimmons.

«Tulekahjuilm ja tulekahjuohu mõõdikud on täna rängimad Sydney laiemas ümbruskonnas,» ütles ta.

Sydneyst umbes 100 kilomeetrit edelas asuvas Buxtonis ütles linna kauaaegne elanik Paul Collins, et lähipiirkonnas elamuid neelanud maastikupõleng on viimaste aastate põlengutega võrreldes palju hullem.

«See levib tuule toel kiiresti ning võsa ja maapind on lihtsalt niivõrd kuiv,» lausus ta AFP-le. Tema süüdistas põlengute kasvus kliimamuutust ja põuda.

«Olukord on tõesti kohutav.»

Tulekahjud läitsid kliimaprotestid konservatiivse valitsuse vastu, kes paneb vastu survele tegeleda kliima soojenemise põhjustega, sest tahab kaitsta riigi tulusat söeeksporditööstust.

Neljapäeval marssisid kliimaprotestijad Sydneys peaminister Scott Morrisoni ametliku residentsi juurde. Seal nõudsid nad kasvuhoonegaaside heitme vähendamist ning rõhutasid valitsusjuhi viibimist välismaal puhkusel ajal, mil suur osa riigist on leekides.

Äärmine kuumus ähvardab tekitada suure tervisekriisi ning juhtivad arstid tembeldasid Sydneyt nädalaid ümbritsenud suitsu sel nädalal avaliku tervise hädaolukorraks.

Hingamisteede probleemide pärast haiglasse pöördunud inimeste arv kasvab kiirelt. Dramaatiline päev oli haiglates 10. detsembril, kui õhukvaliteedi järsu halvenemise tõttu kasvas haiglasse hingamisraskustega tulnud inimeste arv 80 protsenti. Palju tööd on ka kiirabidel: ainuüksi viimase nädala jooksul kasvas kutsungite arv 10 protsenti.

Uus-Lõuna-Walesi tervishoiuametnikud ärgitavad haavatavaid inimesi, eriti vanureid ja kroonilisi haigeid, püsima põletava kuumuse ajal siseruumides. Kardetakse, et kuumus koos suitsuga võib tekitada raskeid haigusi ja päädida isegi surmaga.

Meteoroloogiaameti sünoptiku Dean Narramore'i sõnul on ohtlik ka katastroofiline kuumus purustamas kümneid rekordeid üle riigi.

«Oleme alustamas viiendat või kuuendat järjestikust päeva, kus rekord purunes mitmes kohas. Ja tõenäoliselt näeme riigis purunemas 30 või 40 rekordit,» ütles ta ringhäälingule ABC.

Uus-Lõuna-Walesist põhjas asuvas Queenslandi osariigis lõõmab rohkem kui 70 maastikupõlengut. Üks neist inimesi põgenema sundinud tulekahjudest põleb Peregianis, mille lähedal asub turismikeskus Noosa. 

Maastikupõlengud lõõmavad ka Lääne-Austraalias ja Lõuna-Austraalias, kus temperatuurinäit on paljudes kohtades 50 kraadi lähedal.

Viimastel kuudel on tuleroaks langenud vähemalt kolm miljonit hektarit maad. Surma on saanud kuus inimest ja hävinud rohkem kui 800 kodu.

Teadlaste sõnul on tulekahjud hakanud puhkema varem ja nad põlevad tavalisest intensiivsemalt. Selle taga on globaalne soojenemine ja pikaks veninud põud, mispärast on maapind äärmiselt kuiv ja osal linnadel vesi otsa saamas, lisasid nad.    

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles