Brüsseli kohus mõistis Rwanda eksametniku genotsiidis süüdi

Neljapäeval genotsiidis süüdi mõistetud Rwanda eksametnik Fabien Neretse 4. novembril Brüsselis Õiguspalee ees. Foto: JOHN THYS/AFP/scanpix

Brüsseli kohus mõistis neljapäeval endise Rwanda ametniku süüdi 25 aasta taguses genotsiidis. 

Fabien Neretsest, kes keeldus end süüdi tunnistamast, sai esimene Belgias genotsiidis süüdi mõistetud isik ja teda ähvardab nüüd eluaegne vanglakaristus. 

Brüsseli kohus mõistis 71-aastase põllumajandusteadlase 11 tapmise eest Rwandas süüdi ka sõjakuritegudes, lähtudes Belgia universaalse jurisdiktsiooni koodeksist kõige tõsisemate rikkumiste puhul. 

Neretse võttis kohtuotsuse vastu ilmetult, tema karistus tehakse teatavaks reedel. 

Tema advokaadid rajasid kaitse mitme tema vastu tunnistusi andnud tunnistaja väidetavale ebausaldusväärsusele, kuid prokuröridel õnnestus tõestada, et eksiilis elav Neretse on elanud viimased veerandsada aastat kahepalgelist elu. 

Neretset süüdistati käsu andmises 11 tuvastatud tsiviilisiku tapmiseks Rwanda pealinnas Kigalis ja kahe isiku tapmiseks pealinnast põhja pool vastavalt 1994. aasta aprillis ja juulis. 

Kohus otsustas pärast 48 tundi kestnud kaalumist vabastada ta kahe Kigalis tapetud tsiviilisiku juhtumis süüdistusest, kuid mõistis ta süüdi 11 sõjakuriteos. 

Selleks, et näidata genotsiidi puhul keskse tähtsusega tahtluse olemasolu, viitas prokurör Neretse esinemisele avalikel kihutuskoosolekutel ja ärgitamas oma hutudest rahvuskaaslasi Rwanda tutside vähemuse liikmeid tapma. 

Vandekohus aktsepteeris mitmele tunnistajale toetudes prokuröride argumente. 

Neretse oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul Rwanda võimupartei kohalik ametnik ja riikliku kohvifirma direktor. 

Belgia on korraldanud oma endises koloonias aset leidnud genotsiidiga seoses praeguseks neli kohtuprotsessi ja mõistnud tapmises süüdi kaheksa inimest. Neretse on aga esimene, kelle Belgia kohus mõistis süüdi genotsiidis. 

Rwanda genotsiidi alguseks loetakse 1994. aasta 7. aprilli. Sellele järgnenud vähem kui kolme kuuga tapeti etnilisi piire mööda umbes 800 000 inimest, neist enamik tutsid.