Valgesse Majja pürgivad demokraadid pidasid televäitluse

Seitse Valgesse Majja pürgivat demokraati neljapäeval Los Angelese Loyola Marymounti ülikoolis televäitlust pidamas.

FOTO: MIKE BLAKE/Reuters/Scanpix

Valgesse Majja pürgivad demokraadid pidasid neljapäeval aasta viimase televäitluse, milles nad väljendasid üksmeelset toetust USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpi tagandamisele, kuid vaidlesid teistel teemadel tuliselt. 

Los Angelese Loyola Marymounti ülikoolis peetud debatile kvalifitseerus seekord kõigest seitse demokraatide nominatsiooni nõudlejat - soosikukoormat kandev endine asepresident Joe Biden, senaatorid Elizabeth Warren, Bernie Sanders ja Amy Klobuchar, linnapea Pete Buttigieg ning ärimehed Tom Steyer ja Andrew Yang. 

«Me peame taastama presidendiameti aususe,» ütles Biden ja süüdistas Trumpi USA kõrgeima ametikoha labastamises sellisel määral, mida ta ei pidanud isegi Trumpi võimuses olevaks.  

«Minu ülesanne on selgitada, miks ta ei vääri veel nelja aastat USA presidendina,» lausus aastatel 2009–2017 eelmise presidendi Barack Obama asepresidendina töötanud Biden, nimetades Trumpi tagandamist põhiseaduslikuks vajaduseks. 

Minnesota senaator Klobuchar ütles, et Trumpi olukord on veelgi täbaram kui see, mis viis Richard Nixoni tagasiastumiseni 1974. aastal, nimetades praeguse riigipea väärtegusid «globaalseks Watergate'iks».

«Kui ta on nii süütu, siis miks ei saada ta kogu oma meeskonda tunnistusi andma?» küsis Klobuchar. 

USA demokraatide enamusega esindajatekoda kiitis kolmapäeval heaks Trumpile esitatud süüdistusaktid. Protsess jätkub uuel aastal vabariiklaste enamusega senatis, millel on kohtumõistja roll. 

Klobuchar, Warren ja Sanders osalevad tõenäoliselt jaanuaris senatis toimuval kohtumõistmisel presidendi üle, mis piirab nädalateks nende võimalusi osariikides kampaaniat teha. See võib anda eelise Bidenile, Indiana osariigi South Bendi linnapeale Buttigiegile ja teistele kandidaatidele nagu miljardär Michael Bloomberg, kes neljapäevasele debatile ei pääsenud. 

Sanders süüdistas Trumpi Ühendriikide lähiajaloo kõige korrumpeerunuma administratsiooni juhtimises ja töötavate perekondade mahamüümises. Vermonti senaator edastas sõnumi ka konservatiividele, öeldes, et ta usub, et ka nemad ei taha sellise iseloomuga presidenti, kes on kaasa toonud ametikoha häbistamise. 

Buttigieg väljendas optimismi, et leevendada paljude valijate seas levivat meeleheidet USA poliitika pärast. «See sõltub meist 2020. aastal. See on meie võimalus keelduda abitusele alistumast,» märkis ta. 

Biden on lubanud taastada Trumpi alistamise järel Ühendriikides normaalsuse ning ta on tõstnud esile oma muljetavaldavat teenistuslehte senaatori, asepresidendi ja riigimehena. 

Vabariiklased on Bideni sõnul rünnanud teda, tema poega ja perekonda samal ajal, kui tema räägib jätkuvalt demokraatide ja vabariiklaste koostööst. «On fakt, et me oleme suutnud asju ära teha,» lausus endine asepresident. 

Presidendikandidaadiks pürgijad väitlesid ka vabakaubanduse ja äsjasõlmitud USA-Mehhiko-Kanada uue piirkondliku kaubandusleppe (USMCA) üle. 

Sanders lubas hääletada leppe vastu, Klobuchar aga seda toetada. Vermonti senaatori sõnul tooks lepe küll kaasa tagasihoidlikud edusammud majanduses, kuid selle tekstis ei mainita kordagi kliimamuutust. 

See ei peata suurfirmasid Mehhikosse kolimast, et odavast tööjõust kasu lõigata, märkis Sanders.

Klobuchar ütles, et USMCA sisaldab kõrgemaid keskkonna- ja tööstandardeid ning paremat kokkulepet USA farmaatsiatoodete müügiks. See lepe annab positiivse tõuke Ühendriikides tehtavale tööle, lisas ta. 

Debatis tõusetus ka Hiina teema. Buttigieg ütles vastuseks küsimusele, kas USA peaks boikottima 2022. aasta Pekingi taliolümpiamänge, et Hiinaga tegelemisel tuleb käepärast hoida kõik tööriistad. 

Biden lausus vastuseks küsimusele Hiina sõjalise tugevnemise kohta, et Pekingil kuluks 17 aastat Ühendriikidega võrreldava sõjaväe loomiseks. Endise asepresidendi sõnul tuleb ka selgelt välja öelda, et USA ei suhtu sallivalt Hiina inimõigusrikkumistesse.  

Demokraadid alustavad eelvalimisi kuue nädala pärast Iowa osariigis. 

USA presidendivalimised peetakse 2020. aasta 3. novembril.

Tagasi üles