Johnsoni Brexiti-lepe sai parlamendis esialgse heakskiidu

Briti peaminister Boris Johnson.

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Ühendkuningriigi äsjavalitud parlament andis täna esialgse toetuse peaminister Boris Johnsoni lahkumisleppele, tuues nii lähemale 31. jaanuariks seatud Euroopa Liidust lahkumise tähtaja.

Pärast Johnsoni juhitud Konservatiivse Partei ülekaalukat võitu eelmise nädala erakorralistel valimistel kogunes uus parlament täna Johnsoni Brexiti-leppe üle hääletama.

Tulemus oli üsna ootuspärane – 358 saadikut toetas Johnsoni läbi räägitud lahkumislepet. 234 saadikut hääletas leppe vastu. Kusjuures tooridel on parlamendis vaid 80-kohaline enamus, leppe poolt hääletati aga 124 hääle suuruse ülekaaluga.

Edasi liigub hääletus parlamendi ülemkotta. Lõplik hääletus Johnsoni lahkumistingimuste asjus toimub parlamendis pärast seda, kui saadikud jaanuari algul jõulupuhkuselt tagasi tulevad.

On peaaegu kindel, et Johnson suudab nüüdse parlamendi koosseisu toel täita oma valimislubaduse ja viia riik EL-ist välja 31. jaanuaril.

See aga lükkab Londoni ja EL-i lähemale teisele kuristikule, mis ähvardab lüüa 2020. aasta lõpuks segi aastakümneid kestnud takistusteta kaubanduse.

Johnsonil tugev mandaat

Eelmise nädala valimised andsid alamkojas kontrolli kindlalt Johnsoni Konservatiivse Partei kätte ja hajutas kahtlused, et kas Ühendkuningriigist ikka saab esimene EL-ist lahkunud riik või mitte.

Johnsonil oluliselt rohkem vabadust ja võimu kujundada riigi tulevikku kui tema kolm aastat ametis olnud eelkäijal Theresa Mayl.

«Selle Ühendkuningriigi käeulatuses on uus kuldne ajastu,» ütles Johnson eilsel parlamendi avaistungil.

«Suurbritannia on võtmas tagasi kontrolli meie raha, seaduste, piiride ja kaubanduse üle ja puhastamas teed meie laiemale rahvusliku uuenemise programmile,» lausus ta.

Järjekordne kuristiku äär

Briti murelik rahaturg rõõmustas, kui Johnsoni toorid võitsid 650-liikmelises alamkojas 80-mandaadilise enamuse.

Suur enamus näis viivat kuudepikkuse poliitilise ebakindluse ja kaose tõenäosuse nulli ja võtvat laualt ka võimaluse, et riik lahkub blokist teadmata, mis reeglite alusel edasi liigutakse.

Kuid Briti naela väärtus langes tagasi valimiseelsele tasemele, kui Johnson kandis lahkumisleppesse rea väikeseid, kuid potentsiaalselt tagajärjerohkeid muudatusi.

Ühendkuningriik pidi ametlikult blokist lahkuma 31. jaanuaril ja sellele pidi järgnema 11 kuu pikkune üleminekuperiood, mille vältel jäävad asjad laias laastus sellisteks nagu nad on praegu.

Pooled tahavad kasutada üleminekuaega sõlmimaks kõikehõlmavat kaubanduslepet, mis kataks lisaks kaubandusele ka julgeoleku ja andmekaitse.

EL-i ametnikud hoiatavad, et selliste lepete sõlmimine kestab tavaliselt aastaid.

Ajapikendus välistatud

Johnson välistas tähtaja pikendamise lahkumisleppe uues versioonis, mis täna parlamendi ette läheb.

«Minister ei saa heaks kiita rakendamisaja pikendust,» öeldakse nüüd eelnõus.

Analüütikud toovad siiski välja, et kui kõnelused kalduvad rajalt oluliselt kõrvale ja Johnson tahaks seda punkti hiljem seadusest välja võtta, siis saab ta seda vabalt teha.

Lisaks survestab tähtaja rõhutamine Euroopa ametnikke loobuma mõnest Londonile seatud nõudmisest ja otsima piiratud lepet, mis jätab mõned suured küsimused lahenduseta.

«Ühendkuningriik võib saada (vabakaubandusleppe) EL-iga sõlmitud 2020. aasta lõpuks,» ütles May endine Brexiti-nõunik Raoul Ruparel. «Kuid see saab olema kitsas ja madala põhjaga.»

EL-i pealäbirääkija Michel Barnier teatas teisipäeval, et blokk annab leppega tähtajaks valmis saamiseks maksimumi.

Tagasi üles