/nginx/o/2019/12/20/12824694t1h4ea7.jpg)
Soome välisminister Pekka Haavisto astub jaanuaris parlamendi põhiseaduskomisjoni ette, et anda aru oma tegevuse kohta al-Holi laagris olevate ISIS-e võitlejate laste Soome toomisel.
Soome parlamendisaadikud võtavad põgenikelaagri skandaali pärast välisministri ette
Eile esitas kümme opositsioonisaadikut märgukirja, milles nad seadsid küsimuse alla välisministri tegevuse seaduslikkuse. Kirja esitajad loodavad teada saada, kas välisminister Haavisto on mõjutanud oma ametnikke tegema seadusevastaseid otsuseid.
Lisaks soovitakse teada, kas protsess, kus välisministeerium on ametisse seadnud uue al-Holi laagriga tegeleva ametniku, on seaduslik. Saadikute meelest on oluline teada saada, kas Haavisto toimis seadusi järgides, jättes al-Holi küsimuse valitsuse üldistungile toomata.
/nginx/o/2019/12/20/12824706t1h13cc.jpg)
«Avalikkusele teada olevate andmete ja õigusteaduste professorite kommentaaride tõttu on põhjust kahtlustada, et välisminister ei ole al-Holi laagri puhul tegutsenud vastavalt seadustele,» sõnas märgukirja üks autoritest, põlissoomlane Mari Rantanen. «Ebaselgeks on jäänud just välisministeeriumi ametnike tegevuse seaduslikkus.»
Uurimine on Haavistole kasulik
Koonderakonna saadiku Heikki Vestmani sõnul on välisministri tegevuse arutamise puhul tegu juriidilise protsessiga.
«Õigusriigis peab ka ministri tegevus olema seaduslik,» sõnas Vestman. «Kuna õhus on kahtlustus, siis on ka välisministri enda ja õigusriigi huvides tähtis, et asja uuritakse põhjalikult.»
Kristlike Demokraatide parlamendisaadik Sari Tanus rõhutas, et keeruliste asjade lahendamises on oluline koostöö, vastutuse selgus ja juriidiliselt korrektne tegevus. «Välisministeeriumi ja välisminister Haavisto töö, kahtlustuste hajutamise ja vastutuse selgitamise huvides on tähtis uurida välisministeeriumi tegevuse seaduslikkust,» tõdes Tanus.
Soome parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas täna enne parlamendi jõulupuhkust, et Haavisto kuulatakse komisjonis üle 14. jaanuaril. Komisjoni juhi, sotsiaaldemokraadi Johanna Ohala-Niemelä sõnul on ministri tegevuse arutamine põhiseaduskomisjonis haruldane. «See ei ole igapäevane ja me suhtume sellesse suure tõsiduse ja asjalikkusega ja süveneme hoolikalt.»
Mitu märgukirja esitanud saadikut on ise põhiseaduskomisjoni liikmed. Sotsiaaldemokraat Maria Guzenina tõi enne tänahommikust koosolekut välja selle, et komisjon peab hoolikalt vaatama, kas süüdistuse esitaja võib samas olla ka kohtunik. «Peab selgeks tegema, kuidas see väljapoole paistab,» lisas ta.
/nginx/o/2019/12/20/12824744t1h5238.jpg)
Ka õiguskantsler kuulatakse üle
Põhiseaduskomisjoniga kohtus hommikul õiguskantsler Tuomas Pyösti. Ta ei võtnud kindlat seisukohta selles, kas uurimist nõudnud komisjoni liikmed peaksid ise asja arutamisest eemale jääma. «See on parlamendi asi, mistõttu ei võta ma selle puhul seisukohta.»
Pyösti ei soovinud vastata ka küsimusele selle kohta, mida temalt võidakse põhiseaduskomisjonis küsida. Haavisto kohta on esitatud kaebusi ka õiguskantslerile.
«Kaebuste menetlemine on juba alanud,» teatas Pyösti. «Esiplaanil on ministrit puudutav uurimine, kuid meile on saadetud ka teisi ametnikke puudutavaid kaebusi, mida peab nüüd koos käsitlema.» Õiguskantsleri hinnangul on keskmine kaebuste uurimise aeg 8-10 nädalat.
Uuritakse juriidilist poolt
Põlissoomlane Jari Ronkainen ütles uudisteagentuurile STT, et nüüd uuritakse just asja juriidilist poolt. «Poliitiline pool tuli ja läks. See on kindel.»
Ronkaineni sõnul ei ole nad saanud vastuseid kõikidele küsimustele, eriti sellele, kas ametnikud on seadust rikkunud või teinud muud ebaselget. «Need asjad on vaja selgeks teha,» sõnas Ronkainen. «See on nüüd põhiseaduskomisjoni käes.»
Ta rõhutas, et märgukirja esitanud saadikud soovivad selgust selles, kas juriidiliselt on toimunud midagi ebakorrektset. «See ei ole poliitiline klaperjaht. See on just ministri huvides, et laud saaks puhtaks.»
Ronkaineni väitel tekitab saadikutel küsimusi ametnike kohtlemine välisministeeriumis. «Ametnikud on andnud erinevaid selgitusi ning ka minister ei ole kordagi selgelt vastanud.» Tema sõnul oleks al-Holi küsimuse arutelu pidanud toimuma mitteametliku õhtuse valitsuseistungi asemel ametlikul valitsuse istungil. «Seda küsimust arutati nagu kõrvalist teemat,» nentis Ronkainen. «Tõenäoliselt oleks pidanud seda arutama ametlikul valitsuse istungil.»
Mida uuritakse?
Välisminister Pekka Haavisto tegevusega seoses on kerkinud üles kolm küsimust. Esiteks see, kas Haavisto on mõjutanud välisministeeriumi ametnikke, et teha seadusevastaseid otsuseid. Välisministeeriumi kantsleri Pasi Tuomineni väitel just nii juhtus. Tema sõnul andis Haavisto talle 18. oktoobril juhised, kuidas al-Holi laagris olevad Soome lapsed tuleks tagasi tuua.
Tuominen keeldus Haavisto juhiste põhjal asjaga tegelemast ning ütles, et see võib tema jaoks lõppeda isegi vanglakaristusega, kui ta tegutseb ilma poliitilise otsuseta. Seepeale olevat Haavisto Tuomineni ametist vabastanud ning andnud al-Holis olevate laste tagasitoomise ülesande ajutisele eriesindajale.
Teine küsimus on see, kas välisministeerium käitus seaduslikult, kui vabastas Tuomineni ametist. Selle väljaselgitamiseks algatas õiguskantsler uurimise.
Kui peaks selguma, et Haavisto on tegutsenud seadusevastaselt, siis on ka kolmas küsimus: kas tema ütlused al-Holi operatsiooni kohta on olnud tõesed. Haavisto on tagasi lükanud kahtlustused, nagu ta oleks mõjutanud välisministeeriumi ametnikke.