Põhja-Koreas valitseb ähvardav vaikus

Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un (keskel) jälgimas raketikatsetust. Foto: KCNA/via REUTERS/Scanpix

Siiani on Pyongyang vastanud vaikusega katsetele luua Põhja-Koreaga diplomaatiline kontakt enne aasta lõppu, mille paariariik kuulutas USAga peetavate tuumakõneluste tähtajaks, kirjutab Reuters.

Stephen Biegun. Foto: POOL/REUTERS/Scanpix

USA Põhja-Korea eriesindaja Stephen Biegun pidas Pekingis kõnelusi Hiina ametnikega ja kohtus sel nädalal ka Lõuna-Korea ning Jaapani esindajatega. Pole selge, kas Biegun kohtus salaja ka põhjakorealastega, kuid tema avalikele üleskutsetele Põhja-Koreast vastust ei tulnud.

Hiina ja Venemaa tegid sel nädalal ettepaneku leevendada ÜRO sanktsioone Põhja-Koreale, et seeläbi kõnelustele uus hoog sisse lükata. Järgmisel nädalal ootab ees Hiina, Lõuna-Korea ja Jaapani liidrite tippkohtumine Hiinas, kus tõenäoliselt on peateemaks just Põhja-Koreaga seonduv.

«On hirmutav, et sel nädalal pole olnud ühtegi väljaütlemist (Põhja-Korea) välisministeeriumi kõrgete ametnike poolt,» kommenteeris Põhja-Koread monitooriva veebilehe 38 North üks juhtidest Jenny Town Twitteris. «Vaikus, eriti pärast Bieguni kõnet Soulis, teeb mind murelikuks,» lisas ta.

Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un andis USA-le aasta lõpuni aega, et pakkuda välja uued tingimused pingete leevendamiseks ja Põhja-Korea tuumaarsenali osas järeleandmiste tegemiseks. Põhja-Korea teatas, et see oleneb USAst, millise jõulukingituse nad sel aastal Pyongyangilt saavad.

Millise jõulukingituse Kim USA-le teeb? Foto: POOL New/REUTERS/Scanpix

Kuidas lahendada?

Väljavaade, et 2020. aasta võib tuua pingete tõusu ja suured Põhja-Korea relvakatsetused, on pannud poliitikud, analüütikud ja diplomaadid otsima lahendusi diplomaatia päästmiseks olukorras, kus USA presidendi Donald Trumpi kohtumistel Kimiga pole läbimurret saavutatud.

Sel nädalal kirjutasid neli USA senati demokraati presidendile kirja, kus väitsid, et USA katsed Korea poolsaarel rahu saavutamiseks on seiskunud ning jõudnud läbikukkumise äärele. Avaldati lootust, et Trump suudab ellu viia tõsiseltvõetava diplomaatilise plaani enne kui on liiga hilja.

Trumpi ja Kimi kohtumised pole läbimurret toonud. Foto: KEVIN LAMARQUE/REUTERS/Scanpix

Kirjas soovitati administratsioonil otsida ajutist lahendust ja püüda külmutada mõned Põhja-Korea relvaprogrammid.

Hiina ja Venemaa ühine ettepanek näeb ette ÜRO Julgeolekunõukogu ekspordi ja võõrtööjõuga seotud sanktsioonide leevendamist. Hiina arvates oleks tegu praeguses olukorras parima plaaniga patiseisu lahendamiseks.

USA on praegu sanktsioonide leevendamisest keeldunud, kuid samas on väidetud, et kõnelustes ollakse valmis paindlikkuseks.

Samas karmi lähenemist toetav Washingtoni mõttekoda Foundation for Defense of Democracies soovitas Trumpil algatada maksimaalse surve kampaania 2.0. Mõttekoda soovitab USA-l Põhja-Korea vastu korraldada küberrünnakuid ning viia läbi agressiivne infokampaania.

Rahuaktivistid leidsid aga uuringu tulemusena, et sanktsioonid mõjutavad eriti just niigi haavatavaid gruppe Põhja-Korea ühiskonnas. Organisatsioon Korea Peace Now! kutsus üles koheselt sanktsioone kaotama, sest need rikuvad rahvusvahelist õigust ja inimõigusi.

Sõjaline lahendus?

Viimastel nädalatel on nii Põhja-Koreas kui USAs hakatud taas rääkima võimalikest sõjalistest operatsioonidest. Sel kuul vihastas Trump Põhja-Korea ametnikke, väites, et USA võib vajaduse korral sõjalist jõudu kasutada. Põhja-Korea sõjaväe ülem ütles selle peale, et riik võib ükskõik millisel tasandil võtta ette vastusamme.

Sel aastal katsetas Põhja-Korea kümneid lühimaarakette ja USA Vaikse ookeani piirkonna õhuväe ülem sõnas, et Põhja-Korea nn jõulukingituseks võib olla mõne kaugmaaraketi katsetamine.

USA kindral Charles Brown ütles, et USA suudaks kiiresti taas valmis panna sõjalised variandid Põhja-Korea vastu, mis valmistati ette pingete haripunktis 2017. aastal. «Kui diplomaatilised jõupingutused läbi kukuvad, siis peame me olema valmis...mõtleme juba ette.»