Väikselt alustav USA kosmosevägi lubab Trumpil kuulutada suurt võitu (1)
USA president Donald Trump tähistas reedel kosmoseväe käivitamist, millega alustas Ühendriikides üle 70 aasta pikkuse pausi järel tööd uus sõjaväeharu.
Trump allkirjastas eile 2020. aasta kaitse-eelarve eelnõu, mis hõlmas ka kosmoseväe loomist. Dokumendi kinnitamine lubab presidendil kuulutada kaasmaalastele vaid kaks päeva pärast tagandamissüüdistuste saamist, et puhus ellu ühe oma riikliku julgeoleku prioriteetidest.
Kosmoseväe rahastus on osa 1,4 triljoni dollari suurusest kulutuste paketist, mis rahastab lisaks kaitseministeeriumile ka presidendile südamelähedast USA-Mehhiko piiritara ning pöörab tagasi palju kriitikat saanud automaatsed kärped kaitseprogrammides.
«Kosmos on maailma uus sõjapidamisala,» ütles Trump reedel Washingtoni lähistel Andrewsi ühisbaasis dokumenti allkirjastades. «Meie riiklikku julgeolekut ohustavate suurte ohtude taustal on Ameerika ülivõim kosmoses absoluutselt elutähtis. Me juhime, kuid mitte piisavalt. Väga peatselt hakkame teistest kõvasti ees olema.»
Kosmoseväe loomine on üks teemadest, millele Trumpi kihutuskoosolekutel iga kord plaksutatakse, kuid sõjavägi võtab asja kainemalt. Tema näeb kosmoseväe loomises kinnitust, et USA peab organiseerima oma kosmosehuvide, eriti navigatsiooniks ja suhtluseks vajalike satelliitide kaitset paremini.
Kosmose tähtsus kasvab
Kosmosevägi pole mõeldud lahinguvägede paigutamiseks kosmosesse, vaid kaitseministri Mark Esperi sõnul on selle eesmärk säilitada USA ülekaal kosmoses.
Kaitseminister Mark Esper ütles reedel ajakirjanikele: «Meie sõltuvus kosmosepõhistest võimekustest on kasvanud äärmiselt palju ning nüüdseks on kosmosest saanud omaenda lahinguala.»
Kosmosest on saanud aina tähtsam USA majanduse ja igapäevaelu osa. Näiteks lubab globaalne asukoha määramise süsteem ehk GPS asukohta määrata nii sõjaväel kui tsiviilisikutel. Süsteemi kuuluvad paarkümmend orbiidil olevat satelliiti haldab Colorado osariigist Schrieveri õhuväebaasist 50. kosmosetiib.
Pentagon rõhutas veebruaris avaldatud aruandes, et Hiina ja Venemaa hakkasid agaralt arendama tehnoloogiaid, mis lubavad neil sõja või konflikti korral segada või hävitada Ameerika ja tema liitlaste satelliite.
«Ühendriigid seisavad silmitsi tõsiste ja kasvavate väljakutsetega tema tegutsemisvabadusele kosmoses,» seisis aruandes.
Kui Trump andis 2018. aasta juunis Pentagonile korralduse alustada kosmoseväe loomise tööd, siis rääkis president sõjalisest kosmosemissioonist kui osast laiemast püüdlusest kehtestada kosmoses Ameerika ülivõim.
Tagasihoidlik algus
Trump sai oma kosmoseväe nüüd kätte, kuigi paljud demokraadid olid sellele vastu. Aga uus vägi ei järginud «eraldi ent võrdset» mudelit, mida ta tahtis.
Erinevalt mere-, maa- ja õhuväest pole kosmosevägi eraldi relvateenistus. Teda hakkab haldama õhuväeminister, kes on tsiviilisik.
Seaduse järgi pannakse kosmoseväge juhtima neljatähekindral, tema ametinimetuseks saab kosmoseoperatsioonide juht ja ta liitub staabiülemate ühendkomiteega, kuid mitte kosmoseväe esimesel aastal.
Trumpi sõnul hakkab kosmoseväge juhtima kosmose väejuhatust juhtiv õhuväekindral John W. Raymond.
Kosmosevägi on USA esimene uus sõjaväeharu pärast 1947. aastat, mil maaväest löödi lahku õhuvägi. Kosmosevägi hakkab andma üksusi USA kosmose väejuhatusele, mis on varem sel aastal loodud eraldi organisatsioon ning mis haldab sõjaväe kosmoseoperatsioone.
Esialgu pole teada, kuidas kosmosevägi ja kosmose väejuhatus omavahel vastutusi ja vara jagama hakkavad.
Kosmosevägi saab olema oma sõsarteenistustega võrreldes väikene. Esimese hooga hakkab seal tööle umbes 200 inimest ning esimese aasta eelarve on 40 miljonit dollarit. Sõjaväe suurimal harul maaväel on umbes 480 000 tegevväelast ja tema eelarve on umbes 181 miljardit dollarit.
Pentagon kulutab aastas kosmoseoperatsioonidele umbes 14 miljardit, millest enamik kirjutatakse õhuväe eelarvesse.
Eksperdid ärgitavad vaoshoitusele
Mõttekoja CSIS kosmosepoliitika ekspert Kaitlyn Johnson peab kosmoseväe loomist tähtsaks, kuid kahtleb, kas sellest kujuneb nii tähtis haru nagu Trumpi valitsuse ametnikud väidavad. Asepresident Mike Pence räägib kosmoseväest kui USA relvajõudude ajaloo järgmisest suurest peatükist. Esper nimetas sel nädalal väe loomist eepiliseks hetkeks Ameerika sõjaväe ajaloos.
Johnsoni sõnul on demokraatide vastuseis kosmoseväe loomisele pahaendeline. Tema arvates võib juhtuda, et kui järgmise aasta presidendivalimised võidab demokraat, siis võib ta kosmoseväge piirata või selle üldse laiali saata.
«Arvan, et see on tõsine mure» kosmoseväe edendajate seas, lausus ta. «Seadusesse kandmine üksi veel ei tähenda, et seda ei saa sealt välja võtta.»
«Kosmoseväge ümbritsema hakanud poliitika tõttu muretsen, et see võib kahjustada tema (kosmoseväe) mõju enne, kui tal on olnud aega saada oma asjad joonde» laiemas sõjaväebürokraatias, ütles Johnson.
Kongressis oli kosmoseväe loomise pooldajaid juba enne Trumpi saamist Valgesse Majja, kuid tema püüdlused see seadustesse kirjutada andis ettepanekule uue elu.
Trumpi esimene kaitseminister James Mattis suhtus algselt ideesse jahedalt. Ta suhtus tõrksalt uue, potentsiaalselt kalli ja keerulise bürokraatia kihi lisamisse.
Mattise järeltulija Esper seevastu toetab kosmoseväge. Septembris ütles ta, et see lubab USA-l luua ja korralikult varustada sõdalasi, kes on võimelised kosmoses sõdima ja sealset sõda ka võitma.
Ta lisas: «Järgmine suur võitlus võib alata kosmosest ning Ühendriikide sõjavägi peab olema valmis.»