EL, Berliin ja Moskva on pahased USA Nord Streami sanktsioonide peale (5)

Copy
Šveitsi firma Allseas torujuhtmepaigaldamise laev Solitaire laskmas vette torujuhet Nord Stream 2.
Šveitsi firma Allseas torujuhtmepaigaldamise laev Solitaire laskmas vette torujuhet Nord Stream 2. Foto: Stine Jacobsen / Reuters / Scanpix

Euroopa Liit, Saksamaa ja Venemaa olid täna pahased USA peale, kes kehtestas eile sanktsioonid Vene-Saksa gaasitoru Nord Stream 2 ehitavatele firmadele.

«See on põhimõtte küsimus, et EL on vastu sanktsioonide kehtestamisele ELi firmadele, mis tegelevad seadusliku äriga,» ütles bloki pressiesindaja.

«(Euroopa) Komisjoni eesmärk on alati olnud tagada, et Nord Stream 2 toimiks läbipaistval ja mittediskrimineerival moel koos kohases ulatuses regulatoorse järelevalvega,» lisas ta.

Esindaja rõhutas, et USA on tunnistanud mais jõustunud ELi gaasitorujuhtmete reegleid.

Sanktsioonid pahandasid ka Saksamaad ja Venemaad, kelle pinnal toru otsad asuvad.

«(Saksa) valitsus lükkab sellised eksterritoriaalsed sanktsioonid tagasi. Need mõjutavad Saksa ja Euroopa firmasid ning kujutavad endast sekkumist meie siseasjadesse,» ütles kantsler Angela Merkeli pressiesindaja Ulrike Demmer.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova sõnul üritab Washington edendada ideoloogiat, mis ei luba teistel riikidel oma majandust arendada ega suurendada konkurentsi.

USA president Donald Trump allkirjastas eile sanktsioonid firmade vastu, mis läbi Läänemere kulgevat gaasijuhet ehitavad. Projekti eesmärk on kahekordistada Vene maagaasi tarned Euroopa suurima majandusega riigile Saksamaale.

Ühendriikide seadusandjad hoiatavad, et projekt tooks Vene presidendi Vladimir Putini valitsusele miljardeid dollareid tulu ja suurendaks kõvasti Moskva mõjuvõimu Euroopas ajal, mil piirkondlikud pinged kasvavad.

Sanktsioonid kehtestati vaid päevi pärast seda, kui ELil õnnestus vahendada Venemaa ja Ukraina gaasitransiidilepe enne aastalõpu tähtaega.

Umbes 18 protsenti ELis aastas tarbitud gaasist tuleb Venemaalt läbi Ukraina. Selline asjade seis suurendas survet ELi ametnikele saada lepe õigeks ajaks valmis.

Allikas Vene gaasihiiust Gazprom ütles täna, et Gazprom ja Ukraina Naftogaz allkirjastavad viie aasta pikkuse gaasitransiidi leppe. 

Transiidimahud on 2020. aastal kuni 65 miljardit kuupmeetrit ning 2021.–2024. aastal iga aasta kuni 40 miljardit kuupmeetrit.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles