Ukraina ja Venemaa sõlmisid viieaastase gaasitransiidileppe
Täiendatud kell 14.56

Euroopa Komisjoni energeetika eest vastutav asepresident Maroš Šefčovič (vasakul), Vene energeetikaminister Aleksandr Novak ja Ukraina energeetikaminister Oleksi Oržel neljapäeval Berliinis pärast põhimõttelise kokkuleppe saavutamist Vene gaasi tulevases transiidis läbi Ukraina Euroopasse.

FOTO: Annegret Hilse/reuters/scanpix

Vene riiklik gaasikontsern Gazprom ja Ukraina riigiomandis gaasifirma Naftogaz sõlmisid viie aasta pikkuse gaasitransiidileppe, teatasid Moskva ja Kiiev laupäeval.

Transiidilepe, mille pooled loodavad allkirjastada enne aasta lõppu, näeb ette võimalust pikendada seda 10 aastaks, lausus Ukraina energeetikaminister Oleksi Oržel. 

Transiidimahud ulatuvad 65 miljardi kuupmeetrini 2020. aastal ja 40 miljardi kuupmeetrini igal aastal ajavahemikul 2021–2024, lausus Oržel. 

Leppe sõlmimist kinnitas Vene energeetikaminister Aleksandr Novak.

Euroopa Liidu, Venemaa ja Ukraina läbirääkijad saavutasid neljapäeval Berliinis peetud kõnelustel uues transiidilepingus põhimõttelise kokkuleppe. Praegu kehtiv leping aegub aasta lõpus.

Leppeni jõudmist raskendas Stockholmi arbitraažikohtu mullune otsus Ukraina riikliku Naftogazi kasuks. Viimane nõudis Gazpromilt pikka aega kestnud vaidluses 2,56 miljardit dollarit.

Laupäeval sõlmitud leppe alusel otsustas Gazprom Ukrainale kohtuotsusega määratud summa ära maksta ja pooled leppisid kokku, et ei esita tulevikus arbitraažikohtusse teineteise vastu hagisid. 

Oržel ja Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller kinnitasid, et Gazprom maksab Naftogazile 2,9 miljardit dollarit ära enne aasta lõppu. 

Milleri sõnul lahendatakse leppe alusel vastastikused hagid, mille kohta pole langetatud lõplikku otsust, ja sellega taastatakse poolte vahel huvide tasakaal. 

Euroopa Komisjon tagab kokkuleppe alusel, et gaasitransporti käsitlevad regulatsioonid Ukrainas oleksid kooskõlas ELi normidega. 

Eelmisel aastal tarnis Vene gaasigigant Gazprom Euroopasse 200,8 miljardit kuupmeetrit maagaasi, sellest umbes 40 protsenti läbi Ukraina. Vene gaasitransiit läbi Ukraina katab ELi aastasest gaasitarbimisest umbes 18 protsenti.

Probleemid Vene gaasi transiidiga algasid pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kui iseseisvunud Ukraina saavutas kontrolli gaasitaristu üle. 

Järgnes mitu tarnekriisi, mille käigus kasutas Venemaa gaasi relvana Ukraina vastu ja katkestas tarned 1992., 1993. ja 1994. aastal. 

Praegune aasta lõpuni kehtiv transiidileping allkirjastati pärast viimast gaasikriisi, mis häiris 2010. aastal gaasitarneid Euroopasse. 

Tagasi üles
Back