iDeal kampaania

Türgi parlament kiitis heaks sõjalise koostööleppe Liibüa valitsusega

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan (paremal) ja Liibüa ühtsusvalitsuse (GNA) peaminister Fayez al-Sarraj 27. novembril Tripolis.

FOTO: MUSTAFA KAMACI/AFP/Scanpix

Türgi parlament kiitis laupäeval heaks Liibüa ÜRO toetusega valitsusega sõlmitud julgeoleku- ja sõjalise koostööleppe. 

Kokkulepe lubab Türgil pakkuda Tripolis baseeruva Liibüa ühtsusvalitsuse (GNA) vägedele väljaõpet ja saata vajadusel riiki seda toetama Türgi väed. GNA kiitis leppe heaks neljapäeval. 

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan allkirjastas sõjalise koostööleppe ja merepiirileppe GNA-ga novembris Tripolis. 10. detsembril ütles ta, et on valmis esimese leppe alusel saatma väed Liibüasse, kui Tripoli valitsus seda palub.

Türgi parlament kiitis laupäeval heaks sõjaliste instruktorite, ekspertide ja sõjaväelaste saatmise Liibüasse, kui GNA peaks seda paluma. Heakskiidu saanud mandaadi alusel võib Türgi saata Liibüasse ka relvastust ja sõjaväemasinaid, anda sõjalist väljaõpet, korraldada ühisõppusi ja vahetada luureandmeid. 

Võimuerakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) parlamendisaadikud ütlesid enne hääletust, et kokkulepe aitab seaduslikku valitsust Tripolis, tagab Liibüa stabiilsuse ja Türgi huvid Vahemere idaosas. 

Opositsioonilise Vabariikliku Rahvapartei (CHP) seadusandja Ünal Çeviköz ütles, et kokkulepe võrdub Liibüa siseasjadesse sekkumisega, ÜRO relvaembargo rikkumisega ja Liibüa edasise destabiliseerimisega riigis õli tulle valamise kaudu. Kokkulepe on vastuolus Türgi huvidega ja tekitab võimaluse Türgi vägede ohtuseadmiseks, märkis ta. 

«Kas te tahate kaitsta meie riigi huve? Siis ärge olge osaline Liibüa sõjas. Ärge saatke relvi ja võitlejaid Liibüasse,» lausus Çeviköz.

Julgeolekuleppest eraldi seisev merepiirileppe võib anda Türgile ligipääsu vaidlusalusele majandustsoonile Vahemere idaosas. Merepiirileppe jõustas Türgi valitsus detsembri algul. 

Kreeka, Küpros ja Egiptus on lepet teravalt kritiseerinud ja öelnud, et see on vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Liibüa on jagatud kahe erineva administratsiooni vahel, millest üks asub riigi lääne- ja teine idaosas. Kumbagi toetavad erinevad välisriigid.

Tobrukis paiknevat Liibüa idaosa valitsust toetava kindral Khalifa Haftari isehakanud Liibüa Rahvusarmee (LNA), mis koosneb sõjaväeüksustest, äärmuskonservatiivsetest salafistidest ja hõimuvõitlejatest, alustas aprillis pealetungi Tripolile, olles eelnevalt vallutanud suure osa Ida-Liibüast islamimässulistelt ja teistelt vastastelt.

Reedel andis LNA Tripoli kaitsjatele alistumiseks aega kolm päeva. LNA nõuab, et Misrata omakaitseväed, mis võitlevad Tripolis GNA poolel, taanduksid nii pealinnast kui rannikul asuvast Sirtest.

LNA ja valitsust toetavad väed on pidanud mitu kuud lahinguid Tripoli lõunapoolsetes eeslinnades, kuid ründajate pealetung ei ole edenenud.

Möödunud nädalal kuulutas Haftar, et lahingus Tripoli pärast on alanud «nulltund». Teade vallandas kaheksa kuud kestnud pealetungis uued ägedad lahingud.

Türgi, Katar ja Itaalia toetavad Liibüa konfliktis GNA-d, Haftari toetavad aga Prantsusmaa, Venemaa ning tähtsamad araabia riigid nagu Egiptus, Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles