Soome presidendikandidaatidest on jätkuvalt kõige populaarsem välisminister Haavisto

Välisminister Pekka Haavisto (vasakul) ja Soome president Sauli Niinistö eelmisel aastal toimunud presidendivalimiste debatil.

FOTO: Parkkinen/Newspix24/SIPA/Scanpix

Soome suurima toetusega presidendikandidaat on välisminister Pekka Haavisto, selgub Ilta-Sanomate küsitlusest. Haavistot toetaks järgmistel presidendivalimistel 17 protsenti küsitlusele vastanutest.

Meestest toetaks Haavistot 11 protsenti ning naistest 23 protsenti küsitlusele vastanutest. Eagruppidest on Haavistol kõige suurem toetus 25-34-aastaste hulgas, kus see on 26 protsenti.

Haavisto on olnud kahel korral presidendikandidaat. Aastal 2018 ta sai esimeses voorus 12,4 protsenti häältest ülivõimsalt võitnud Sauli Niinistö vastu. 2012. aastal pääses Haavisto teise vooru, kus ta sai 37,4 protsenti häältest.

Haavisto toetus on võrreldes eelmise aastaga, kui toimusid presidendivalimised, langenud. Tollal oli Haavisto toetus 27 protsenti.

Haavisto toetus ei ole endine

Majandusteadlase Tuomo Turja sõnul ei saa 2018. aasta alguses ja praegu tehtud Ilta-Sanomate küsitlusi otse võrrelda, samas aga leiab ta, et teatud hinnangu saab Pekka Haavisto toetusele anda.

«Haavisto toetus ei ole sama, mis see oli 2018. aasta alguses,» sõnas Turja. «Muidugi on olukord teistsugune. Presidendivalimistel oli Haavisto kindel kandidaat number kaks ning oli tollal esiplaanil.»

Küsitlus võimalike presidendikandidaatide toetuse kohta tehti 7.-19. detsembril, mil oli avalikkuses teemaks Haavistole palju probleeme valmistanud al-Holi põgenikelaagriga seotu. «See seos ei tule küll selgelt esile, kuid see võis tulemusi mõjutada.»

Turja sõnul ei saa erinevaid küsitlusi võrrelda ka seepärast, et muutunud on ka potentsiaalsete kandidaatide valik: näiteks 2018. aasta kevadel tehtud küsitluse ajal oli üheks võimalikuks kandidaadiks endine põlissoomlane Timo Soini, aga uude küsitlusse on kaasatud Koonderakonna praegune juht Petteri Orp, kelle toetuse kohta eelmine kord ei küsitud.

Populaarne Rehn

Teisena enim hääli sai keskerakondlasest Soome panga juht Olli Rehn. Rehn on olnud ka Euroopa Parlamendi saadik ja töötanud Euroopa Liidu volinikuna. Küsitluse põhjal valiks Rehni kümme protsenti vastanutest. Rehni toetab 13 protsenti meestest ja seitse protsenti naistest.

Kohe Rehni järel on seitsmeprotsendilise toetusega Vasakliidu esinaine ning praegune haridusminister Li Andersson. Anderssoniga sama suure toetuse sai praegune Euroopa Liidu volinik ja endine rahandusminister, sotsiaaldemokraat Jutta Urpilainen.

Koonderakonnal puudub suursoosik

Anderssoni ja Urpilaineni järel tulevad küsitluses opositsioonierakondade juhid Jussi Halla-aho ja Petteri Orpo. Mõlemaid toetas kuus protsenti küsitlusele vastanutest. Endist peaministrit ja eurovolinikku Jyrki Kataineni toetas viis protsenti küsitlusele vastanutest.

Koonderakondlasest Helsingi peaminister Jan Vapaavuori sai küsitluses vaid nelja protsendi suuruse toetuse. Ka Keskerakondlasest ekspeaministrit Juha Sipilät valiks vaid neli protsenti vastanutest.

Eelmistel presidendivalimistel üllatavalt suure toetuse saanud põlissoomlasest Laura Huhtasaari sai küsitluses vaid kolme protsendi suuruse toetuse. Põlissoomlaste värskeid toetusprotsente arvesse võttes on Huhtasaari väike toetus üllatuslik, kuid valimisteni on ka veel aega.

Küsitlusele vastanutest ei osanud 16 protsenti kellelegi oma häält anda ning 11 protsenti oli kindel, et ei hääletaks mitte kellegi poolt, kelle kohta arvamust küsiti.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles