Šoigu tutvustas Vene sõjaväe tulevasi tegemisi ja julgeolekuolukorda

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu täna Venemaa sõjaväe tegemistest ülevaadet andmas.

FOTO: Mihhail Metzel / TASS / Scanpix

Vene kaitseminister Sergei Šoigu rääkis teisipäeval kaitseministeeriumi aastalõpupaneelis pikemalt Venemaa sõjaväe tänavustest ja tulevastest tegemistest, relvastusest, USA-st ja NATO-st.

USA ja NATO

Šoigu sõnul kavatseb keskmaa tuumajõudude leppest lahkunud USA paigutada Euroopasse ja Kaug-Itta uusi rakette.

"Augustis ja detsembris toimunud Pentagoni keskmaarakettide katsetused kinnitavad, et USA arendas INF-iga keelatud raketisüsteeme juba siis, kui lepe oli veel jõus," lausus minister. "Järgmine loogiline samm oleks selliste rakettide paigutamine Euroopasse ja Itta," arvas ta.

Lisaks tõi ta välja USA 2020. aasta kaitse-eelarve suurenemise esmakordselt 750 miljardi lähedale. "See on võrreldav kõikide maailma riikide kaitse-eelarvete summaga ja 16 korda suurem Venemaa eelarvest."

NATO-st rääkides tõi Šoigu välja alliansi valmidus- ehk niinimetatud 4x30 algatuse. See hõlmab vägede valmisoleku tõstmist, et NATO-l oleks 2020. aastaks 30 mehhaniseeritud maaväepataljoni, 30 õhuväe eskadrilli ja 30 lahingulaeva valmisolekus asuda tegevusse 30 päeva jooksul või kiiremini.

Šoigu nimetas algatust selgelt Venemaa-vastaseks ja lisas, et programm võib jõustuda juba 2022. aastal.

"Maaväekomponent sai täielikult mehitatud 1. detsembriks, samas kui õhukomponent on valmis 76 protsendi ja merekomponent 93 protsendi ulatuses," lausus ta. "See peaks vähendama tuumapommitajate valmisoleku kümnelt päevalt 24 tunnile."

"Baltimaadesse on juba paigutatud õhusihtmärke jälgivad USA radarisüsteemid. Need lubavad neil jälgida meie õhuruumi kuni 450 kilomeetri sügavusele (meie) alale," ütles minister.

Šoigu rääkis ka, et Vene piiri lähistel käiva NATO õhuluureoperatsioonide hulk kasvas tänavu aastavõrdluses 33 protsenti ja mereluureoperatsioonide hulk 24 protsenti.

"NATO-s toimub aastas kuni 40 suurt sõjaväeõppust, mis on selgelt Venemaa-vastased," lisas ta.

Süüria ja sealsed relvakatsetused

Šoigu sõnul sattusid Venemaa sõjarajatised Süürias sel aastal korduvalt mässuliste kaudtule alla, kuid rajatisi kaitsvad elektroonilise sõjapidamise ja õhutõrjesüsteemid suutsid need nullida.

"Ainuüksi sel aastal lasid nad alla terroristide teele saadetud 53 mehitamata sõjalennukit ja 27 mitmikraketiheitjate lendkeha," ütles minister.

Ministri teatel sai Venemaa Süürias Tartusis asuvas oma baasis valmis ka laevahoolduskompleksi ning tellis tänavu Hmeimimis asuvasse oma õhuväebaasi ka taktikalised lennukivarjendid.

Šoigu tõi paneelis ka välja, et Süüria oli Vene sõjaväele sel aastal tähtis relvade katsetamise paik. Tema sõnul katsetasid sealsed sõdurid kokku 359 relva.

Muu hulgas lasi Venemaa lahingus katse-eesmärgil käiku viienda põlvkonna hävitaja Su-57 uued relvad, drooni Orion lahinguversiooni ja ründekopteri Mi-28NM.

Relvastus

Kaitseministri sõnul liigutasid Vene relvajõud tänavu kõik oma raketid ja laskemoona asulatest ja muudest ohtlikumatest rajatistest eemale uutesse hoiustamispaikadesse. Kokku toimetati raketid ja laskemoon minema 79 kohast, lisas ta.

Vene relvajõud saavad 2020. aastal ka hulga uut relvastust.

Nende seas on ministri sõnul neli õhutõrjesüsteemi S-400 Triumf polgukomplekti, kuus õhutõrjesüsteemi Pantsir diviisikomplekti, 22 tuumavõimega liuguri Avangard ja ballistilise raketi Jars stardiseadet ning esimene saritoodetud projekti Borei-A tuumaallveelaev Knjaz Oleg, millele pannakse ballistilised raketid Bulava.

Lisaks plaanib Venemaa viia 2020. aastal lõpuni kuue strateegilise pommitaja Tu-95MS kaasajastamise. Ministri sõnul sai Vene sõjavägi tänavu juba viis kaasajastatud strateegilist pommitajat, mis lülitati strateegiliste tuumajõudude teenistusse.

Kaitseministeerium lisas eraldi teates, et Venemaa plaanib 2020.-2027. aastal raketisüsteemiga Sarmat ümber relvastada 20 raketipolku. Süsteemi katsetused peaksid lõppema 2021. aastal, lisas ministeerium.

Kaitse-eelarvest rääkides ütles Šoigu, et see on püsinud mitu aastat sisuliselt muutumatuna ning kukub 2020. aastal maailmas suuruselt koha võrra üheksandaks.

Tagasi üles