Mehhiko lubas Boliivia diplomaatilise tüli tõttu ÜRO kohtusse kaevata

ÜRO peahoone New Yorgis.

FOTO: Wikipedia

Mehhiko ähvardas neljapäeval kaevata Boliivia oma diplomaatide ahistamise tõttu La Pazis Rahvusvahelisse Kohtusse (ICJ). 

Kahe riigi suhted on järsult halvenenud pärast seda, kui Boliivia endine president Evo Morales pages novembris Mehhikosse ja sealt edasi Argentinasse ning on eksiilis väitnud, et ta oli hoopis riigipöörde ohver.

Olukorda süvendab asjaolu, et Mehhiko varjab oma Boliivia pealinnas La Pazis asuvas saatkonnas umbes 20 Boliivia eelmise valitsuse ametnikku. 

Mehhiko süüdistab Boliivia uut ajutist valitsust «ahistamise ja hirmutamise» kampaanias, sest Boliivia on paigutanud saatkonna juurde suure arvu politseinikke ja luuretöötajaid. 

See samm rikub Mehhiko väitel 1961. aasta Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni, mis tagab diplomaatiliste esinduste kaitse. 

Mehhiko välisministri Marcelo Ebrardi sõnul esitavad Mehhiko ametnikud Haagis asuvale ICJ-le kaebuse. «Me palume kõigest austada ja säilitada meie diplomaatiliste rajatiste, mis on Mehhiko territoorium, ja nende sees olevate inimeste rikkumatust,» lausus ta. 

Ta kutsus rahvusvahelist kogukonda aitama kujunenud hädaolukorda lahendada. 

Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador ütles, et isegi Tšiili endine diktaator Augusto Pinochet ei rikkunud oma vasakpoolsete vastaste neutraliseerimise kampaanias välisriikide diplomaatiliste missioonide õigusi nii nahaalselt. 

«Loodame, et nad mõtlevad järele ja austavad õigust asüüli paluda,» lausus Mehhiko vasakpoolne riigipea. 

Mehhiko kõrgeim Ladina-Ameerika eest vastutav diplomaat Maximiliano Reyes kutsus korraldama kolmandas riigis kohtumist vastasseisu lõpetamiseks. 

Boliivia ajutine valitsus eitas rikkumisi ja süüdistas Mehhiko ametnikke karjuvas vasturääkivuses, märkides, et Mehhiko oli ise kolm korda palunud turvameetmete tugevdamist saatkonna ja suursaadiku residentsi juures. 

Iga Mehhiko kaebus ICJ-sse lükatakse otsekohe tagasi, lausus Boliivia välisminister Karen Longaric pressikonverentsil. «Boliivia ei ole Viini konventsiooni rikkunud,» sõnas ta. 

Alates sellest, kui toonane senati asespiiker Jeanine Áñez paar päeva pärast Moralese Boliiviast põgenemist 10. novembril riigi ajutiseks presidendiks sai, on Boliivia võimud väljastanud vahistamismääruse nelja Mehhiko saatkonnas redutava endise ametniku suhtes, süüdistades neid ässitustegevuses ja terrorismis seoses meeleavaldustega, milles hukkus 36 inimest.  

Boliivia esimene põliselanikust president põgenes kodumaalt 14 võimuaasta järel, olles pärast nädalaid kestnud meeleavaldusi valimispettuste vastu kaotanud sõjaväe toetuse.

Áñeze valitsus süüdistab Moralest rahutuste õhutamises välismaalt, eriti põliselanike kogukondades, kus Moralese toetus on suur.

Boliivia kongress kiitis novembri lõpus heaks uute presidendivalimiste läbiviimise ilma Moralese osaluseta.

Tagasi üles