Boliivia: Hispaania püüdis Mehhiko saatkonnas redutajat välja aidata

Copy
Boliivia julgeolekujõud La Pazis.
Boliivia julgeolekujõud La Pazis. Foto: MANUEL CLAURE/REUTERS

Boliivia süüdistas laupäeval Hispaaniat nurjunud katses aidata Mehhiko saatkonnast La Pazis välja seal redutav Boliivia eelmise valitsuse nõunik, Madrid lükkas süüdistuse järsult tagasi. 

Tegu on viimase pöördega reedel aset leidnud segast vahejuhtumit ümbritsevas saagas, mis hõlmas Hispaania saatkonna töötajaid Boliivia pealinnas ja tõi kaasa kibeda diplomaatilise tüli. 

Vastasseisu juured peituvad asjaolus, et Mehhiko varjab oma Boliivia pealinnas La Pazis asuvas saatkonnas umbes 20 Boliivia eelmise valitsuse ametnikku.

Boliivia välisminister Karen Longaric süüdistas paar tundi pärast vahejuhtumit Hispaania saatkonna töötajaid püüetes imbuda koos rühma maskides meestega Mehhiko saatkonda ja seeläbi Boliivia suveräänsuse rikkumises. 

«Me usume, et selle eesmärk oli aidata sealt välja kurjategija Juan Ramón Quintana,» ütles Boliivia siseminister Arturo Murillo laupäeval, viidates kukutatud presidendi Evo Moralese endisele nõunikule. 

«See nurjus,» lisas ta. 

Alates sellest kui toonane senati asespiiker Jeanine Áñez paar päeva pärast Moralese Boliiviast põgenemist 10. novembril riigi ajutiseks presidendiks sai, on Boliivia võimud väljastanud vahistamismääruse nelja Mehhiko saatkonnas redutava endise ametniku suhtes, süüdistades neid ässitustegevuses ja terrorismis seoses meeleavaldustega, milles hukkus 36 inimest.

Nii Hispaania kui ka Mehhiko on teatanud, et kõnealune vahejuhtum leidis aset reedel, kui Hispaania ajutine asjur Cristina Borreguero tegi lühivisiidi Mehhiko suursaadiku María Teresa Mercado juurde. 

Hispaania välisministeerium lükkas laupäeval karmisõnalises avalduses Boliivia süüdistused tagasi. "Ministeerium soovib selgitada, et ajutine asjur oli tegemas kõigest viisakusvisiiti, ja eitab jõuliselt eesmärgi olemasolu hõlbustada hoones redutavate isikute lahkumist," seisis avalduses. 

Madrid ütles, et saadab lähipäevil La Pazi uurijate rühma. 

Murillo ütles aga, et kavatseb paluda Boliivia presidendilt Áñezelt ja Longaricilt korraldust Hispaania diplomaatide riigist väljasaatmiseks. «Nad ei saa teha kõike, mida nad tahavad,» lausus siseminister. 

Longaric ütles reedel, et Hispaania Boliivia saatkonna töötajatena tuvastatud isikud, keda saatsid kaetud nägudega isikud, püüdsid salatseval ja autul moel siseneda Mehhiko diplomaatilisse residentsi La Pazis. 

Välisministri sõnul olid need isikud eeldatavasti relvastatud, ehkki Boliivias resideeruvatel saatkonnatöötajatel ei ole lubatud kanda relva ega oma isikut varjata. 

Hispaania televisioonis näidatud kaadrites on näha valvureid suunamas oma relvi lähenevale autole. Autost väljub mitu meest, üks neist kandmas suusamaski ja tumedaid prille. 

Autost väljumise järel kostitas mitu Mehhiko saatkonna naaberelanikku neid sõimuga ja hakkas taguma auto kapotti. 

Hispaania ajalehed El País ja El Mundo teatasid, et autost väljunud mehed kuulusid Hispaania politsei eriüksusesse, mille ülesanne on kaitsta diplomaatilist personali. Madrid ei ole seda kinnitanud. 

La Paz on saatnud Madridile kaebekirja, viidates Boliivia suveräänsuse tõsisele rikkumisele, ja koopiad sellest ÜRO-le, Euroopa Liidule ja Ameerika Riikide Organisatsioonile (OAS). 

Mehhiko valitsuse teatel toimus vahejuhtum ajal, kui Borreguero ja Hispaania konsul Álvaro Fernández olid lõpetamas kohtumist suursaadik Mercadoga. 

Hispaania diplomaatide ametlikud autod aga jäid neile järele tulemata ja kummalgi neist ei õnnestunud oma autojuhtide ega turvameestega ühendust saada, teatas Mehhiko välisministeerium. 

«Karjumist kuuldes kutsus suursaadik Mercado kaht külalist uuesti residentsi sisenema. Sel hetkel teavitati Hispaania diplomaate sellest, et nende autodel ei lubatud siseneda,» seisis teates. 

Hispaania diplomaatidele anti soovitus lahkuda Mehhiko saatkonnast jalgsi, kuid nad keeldusid sellest ilma turvaeskordita. Viimaks saadeti neile järele Boliivia ministeeriumi auto. 

Mehhiko süüdistab Boliivia uut ajutist valitsust «ahistamise ja hirmutamise» kampaanias, sest Boliivia on paigutanud saatkonna juurde suure arvu politseinikke ja luuretöötajaid. 

See samm rikub Mehhiko väitel 1961. aasta Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni, mis tagab diplomaatiliste esinduste kaitse. 

Mehhiko on esitanud Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) Boliivia tegevuse suhtes kaebuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles