/nginx/o/2019/12/30/12839870t1h24fb.jpg)
Põhja-Korea liider Kim Jong-un andis korralduse julgeolekumeetmete tugevdamiseks enne oma uusaastakõnet, millest oodatakse selgust, kuidas Pyongyang kavatseb viia ellu ähvarduse otsida «uut teed», kui USA ei ole aasta lõpuks oma sanktsioone leevendanud.
Kim rõhutas kohtumisel valitseva Korea Töölispartei kõrgete ametnikega vajadust «rakendada kindlaid ja ründeiseloomuga meetmeid, et tagada täielikult riigi suveräänsus ja julgeolek», edastas riiklik uudisteagentuur KCNA esmaspäeval.
Tuumakõnelused Põhja-Korea ja USA vahel on pärast Kimi ja USA presidendi Donald Trumpi veebruarikuise Hanoi tippkohtumise läbikukkumist sisuliselt seiskunud. Kardetakse, et Kim võib uusaastakõnes teatada Washingtoniga peetud dialoogi ametlikust lõpetamisest ning tuuma- ja kaugmaaraketikatsetuste jätkamisest.
Pyongyang nõuab aasta lõpuks rahvusvaheliste sanktsioonide leevendamist, Washington aga ootab, et Põhja-Korea astuks käegakatsutavamaid samme tuuma- ja ballistiliste rakettide programmidest loobumise suunas.
Pyongyangis algas laupäeval Korea Töölispartei keskkomitee pleenum, mida juhatab Kim. Laupäeval juhatas ta KCNA teatel kohtumist, mille eesmärk oli saada jagu mitmetest karmidest katsumustest ja raskustest ning kiirendada revolutsiooni arengut uue läbipaistva, imperialismivastase, iseseisva hoiaku ja kindla tahtega.
Lisaks arutati laupäevasel kohtumisel riigi ja riigikaitse ülesehitamisega seotud küsimusi.
Pühapäeval ütles Kim, et on aeg viia Põhja-Korea majandusarengus läbi otsustav pööre, vahendas KCNA esmaspäeval. Põhja-Korea ei avalda statistikat oma majanduse kohta, kuid Lõuna-Korea keskpank avaldas juulis oma hinnangu, mille järgi kahanes Põhja-Korea sanktsioonidest vaevatud majandus 2018. aastal 4,1 protsenti.
Lõuna-Korea keskpanga hinnangul on see põhjanaabri majanduse suurim kokkutõmbumine alates 1990. aastate näljaperioodist.
KCNA teates vihjati sellele, et parteipleenum jätkub ka esmaspäeval, mis tähendab, et tegemist on esimese rohkem kui kaks päeva kestnud pleenumiga alates 1990. aastast.
Mõned analüütikud väidavad, et Põhja-Korea võib uuest lähenemisest suhetes Ühendriikidega teatada juba parteipleenumil.
USA mõttekoja Center for International Policy teadur Henri Feron ütles, et Põhja-Korea «uus tee» võib olla vana lähenemine, mis võtab tuumavabaks muutumise kindlalt päevakorrast maha.
«See, millele Põhja-Korea viitab kui uuele teele, on uus selles mõttes, et erineb viimase kahe aasta avanemisele suunatud hoiakust, kuid tähendab tegelikult naasmist hoiaku juurde, mida ta kasutas iseäranis Obama ajal,» lausus Feron USA eelmisele presidendile Barack Obamale viidates.
«See keskendub riigi sõjalise hoova ja majandusliku vastupanu arendamisele sanktsioonidele koos nõudmisega tingimusteta rahu ja normaliseerimise järele, enne kui tuumavabadus saab jutuks tulla,» lausus Feron.
Põhja-Korea suhtes kehtivad riigi tuuma- ja raketiprogrammi tõttu karmid USA ja ÜRO sanktsioonid ning Pyongyangis tekitab frustratsiooni suutmatus saavutada sanktsioonileevendust vastutasuks mandritevaheliste ballistiliste rakettide väljatulistamise ja tuumakatsetuste moratooriumile.
Venemaa ja Hiina, Põhja-Korea tähtsaim liitlane, on teinud pingete vähendamiseks ettepaneku leevendada riigile kehtestatud sanktsioone.