Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/31/12842438t1hae6d.jpg)
Täna 20 aastat tagasi andsid Ameerika Ühendriigid Panamale kontrolli Vaikset ja Atlandi ookeani ühendava kanali üle, kuid nüüdseks on hakanud seda läbiv liiklus kahanema ning kliimamuutused ähvardavad kogu kanali tulevikku.
31. detsembril 1999 täpselt keskpäeval heiskas Panama toonane president Mireya Moscoso esimest korda kanali halduskontori hoonele riigi puna-sini-valge lipu. Kogu Panama riiki valdas rõõm, kuna lõpuks pärast 85 aastat USA kontrolli oli nende territooriumi läbiv kanal nende enda hallata.
Kaks aastakümmet hiljem ähvardavad aina korduvad põuad jätta 1914. aastal avatud 80 kilomeetrit pika kanali ning lõigata ära seda kasutavate Ameerika, Hiina ja Jaapani kaubalaevade tee.
«Kliimamuutuste mõju Panama kanalile on üsna ilmne,» hoiatas selle ülem Ricaurte Vasquez.
Kanali peamise veeallika Gatuni järve temperatuur on kerkinud viimase kümne aasta jooksul 1,5 kraadi võrra, mis tähendab, et arvestatav hulk veest läheb kaotsi aurustumise tõttu.
Enneolematult napp vihmasadu aastate jooksul on kahandanud veetaset järvedes, millest kanal saab oma vee, ning Vasquezi sõnul on tuleva poolsajandi väljakutse leida lahendus veepuudusele.
Tulevik ebakindel
Panama Kanali Ameti väitel on 2019. aastal sadanud 27 protsendi võrra vähem vihma kui keskmisel aastal. Lisaks on kanali peamise veeallika Gatuni järve temperatuur kerkinud viimase kümne aasta jooksul 1,5 kraadi võrra, mis tähendab, et arvestatav hulk veest läheb kaotsi aurustumise tõttu.
See kõik tähendab, et kanal on tänavu saanud vaid kolm miljardit kuupmeetrit vett 5,2 miljardi kuupmeetri asemel, mida oleks tarvis selle normaalseks toimimiseks.
/nginx/o/2019/12/31/12842431t1h8a79.jpg)
«Kliimamuutused juba tabavad meid. Minu arvates on see peamine oht kanalile,» rääkis selle endine ülem Jorge Quijano.
Olukorra leevendamiseks uurib Panama võimalusi leida kanali tarbeks teisi mageveeallikaid ja kaalub näiteks vee pumpamist või merevee magestamist ning ehk isegi veehoidlate ehitamist.
Kõik need on aga kulukad ja keerulised lahendused, mis võiks kaasa tuua kanalist saadava tulu kahanemise Panama riigieelarves – 2019. aastal teenis riik veeteelt ligi 1,8 miljardit dollarit (1,6 miljardit eurot).
Kanali haldajad pelgavad aga, et laevaomanikud võivad valida Kesk-Ameerika maakitsuse vältimiseks mõne teise meretee, näiteks Suezi kanali, mis Panama Kanali Ameti väitel on oma tasusid kärpinud 60 protsendi võrra.
Lisaks võib globaalne soojenemine ja sellest tulenev polaarjää sulamine avada põhjapool uusi mereteid, arutles majanduskonsultatsiooni ettevõte Indesa asedirektor Felipe Chapman.
Kaubavedu kahaneb
2016. aastal kanalit laiendati ning seda kasutatakse peamiselt Aasia ja Ameerika Ühendriikide idaranniku ühendusteena, kuid kaubavedu on globaalse majanduse jahenemise taustal hoogu kaotamas.
Panama majandusministri nõunik Horacio Estribi rõhutas, et muutuste kontrollimine pole muidugi Panama kontrolli all ning tuleneb eelkõige Aasia majanduse, eriti Hiina majanduse konsolideerumisest.
/nginx/o/2019/12/31/12842439t1h5919.jpg)
Alles hiljuti käis pisut vähem kui viis protsenti maailma kaubavedudest läbi Panama kanali, kuid see number on langenud 3,5 protsendile, näitavad kanali haldusfirma andmed.
Samas tegi kanal 2019. majandusaastal rekordilise tulemuse, teenides tollimaksudelt, teenustelt ning oma tammide toodetud elektrilt 3,37 miljardit dollarit (3 miljardit eurot) ning kanalit läbis 450,7 miljonit tonni kaupu.
Maailma kaubanduse kese on nihkunud aga Aasiasse ja Euroopasse, kinnitab kanali haldusettevõte.
«Tuleb vaadata, kuidas Ameerika Ühendriikide ja Hiina vastasseis kaubanduses lõppeb,» lausus Quijano, hoiatades: «Kui tootmine liigub Aasiast lääne poole, muutub teekond läbi Panama vähem atraktiivseks.»