Soomes suletakse vähese käibe tõttu üha enam supermarketeid

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Caro / Sorge/ Scanpix

Soomes on sulgenud uksed juba mitu supermarketit, sest käivet ei tule isegi kesklinnas. Lahendusena pakutakse välja kodulähedasi ja väiksemaid poode.

Forssa kesklinnas pani uksed kinni K-Supermarket, mis oli paljudele klientidele üllatav, sest korrusmajade keskel asuvas toidupoes peaks eelduste järgi olema ostujõudu piisavalt. K-Supermarketeid haldav Kesko kontsern teatas siiski, et kauplus suletakse jätkusuutmatu äritegevuse tõttu.

Forssa kesklinnas elab palju inimesi ning vähemalt neile, kellel ei ole autot, tähendab K-Supermarketi sulgemine seda, et nende toidupoes käik venib palju pikemaks. Lähim pood võib nüüd olla paari kilomeetri kaugusel, kuhu talvisel ajal pole mööda kergliiklusteed väga kerge jõuda.

Toiduainetega kauplejate liit Päivittäistavarakaupa saab probleemist aru, kuid leiab, et teenused peaksid olema tarbijatele mugavalt saadaval kogu riigis. Toidukaubaga seotud teenused peaksid olema riiklikult tagatud eriti just maapiirkondades, tõdeb ühing.

1995. aastal oli Soomes kaupluseid umbes 4600, kuid 2017. aastal oli alles vaid 2800.

«Väiksematele lähikauplustele paistab tulevikus jätkuvalt nõudlust, kuna inimeste keskmine vanus tõuseb ja majapidamised muutuvad väiksemaks,» sõnas liidu tegevjuht Kari Luoto.

Probleemi tunnistab ka Soome Tarbijaliit. Liidu peasekretär Juha Beurling-Pomoell ütleb, et kesklinnade elavdamine on oluline ning tähtis on mõelda, kuidas saada sinna elanikke. Ta tuletab meelde, et inimesed lähevad tihti odavama hinna otsingul kesklinnast kaugemal asuvatesse kauplustesse.

«Kaupmees soovib muidugi suuremat käivet,» sõnas Beurling-Pomoell. «Aga ehk peaksime me oma tegevust lõpetavate suurte kaupluste asemele tooma väiksemaid?»

Tarbijaliidul on probleemi jaoks ka lahendus. Beurling-Pomoell pakub välja, et riik võiks külapoetoetust maksta ka linnasüdames olevatele toidupoodidele, mis ise majanduslikult hakkama ei saa.

Viimase toetuse taotlemise vooru ajal jäid mitmed Kanta-Häme maakonna külapoed toetuseta. Näiteks Päijät-Hämes said toetust vaid Hartola ja Padasjoe külapoed. Kogu riigis andis Ruokavirasto esimest korda jagatud toetust üle 80-le külapoele.

Suure osa tagasilükatud taotluste puhul oli viga selles, et toetust taotlenud pood ei asunud maapiirkonnas. Riik on seadnud eesmärgiks seda probleemi lähemalt uurida. Maa- ja metsatööstusministeerium soovib selgitada välja, kas külapoetoetuse andmist võiks laiendada ka muudele poodidele.

Tagasi üles