:format(webp)/nginx/o/2019/10/13/12650860t1h1c78.jpg)
Soome president Sauli Niinistö puudutas uusaastakõnes soomlaste suhtlusõhkkonda, kutsus vabanema vihast aruteludes ja lubas hoolitseda kaaskodanike parema kohtlemise eest.
Niinistö nõudis uusaastakõnes lõppu vihakultuurile (24)
Niinistö sõnul on arutelude laad muutunud.
«Kui ei ole enam soovi puhtsüdamlikuks vestluseks, tekib tahtlik vääritimõistmine. Kui infol on mõtet vaid niivõrd, kui see teenib mingit agendat, annab see ruumi pooltõdedele, isegi valedele.»
Niinistö sõnul on murettekitavaks näiteks Suurbritannia lõhestanud Brexiti-keskustelu. Londonist tuleb ehmatavaid teateid Brexitis vastandlikel seisukohtadel inimestest, kes on hakanud üksteist vihkama.
«Kui asi, olgu kui tahes tähtis, äratab teisiti mõtleja suhtes viha, on asi halb. Vihakultuur kaugele ei vii,» hoiatas president.
Sellisele aregngule tuleb lõpp teha, rõhutas Niinistö, kuid tõdes, et inimesed ei pruugi olla alati ühel meelel, erinevaid arvamusi on Soome alati mahtunud.
Küsimus on teiste austamises, aga ka ühiskonnas rahu säilitamises, ja sellega ka riigi julgeolekus.
«Teiste halvustamine ja alahindamine ei aita vaidluste lahendamisele kaasa. Me oleme võimelised paremaks.»
Niinistö tõdes kõnes, et ründamine ja vihakõne on avalikes keskusteludes üldiseks muutunud. Ta tuletas meelde, et mõne rahvusrühma vastu vaenu õhutamine või inimese au haavamine ning rahu rikkuvad teod on olnud juba ammust aega karistatavad.
«Siin ei ole midagi pistmist sõnavabaduse ega selle piiramisega,» kinnitas president.
Ta puudutas ka vähemuste õigusi ja rõhutas, et eraisiku puutumatuse kaitse kehtib kõigile.