iDeal kampaania

Austria saab taas maailma noorima valitsusjuhi

Austria Rahvapartei juht ja endine kantsler Sebastian Kurz (vasakul) ja Roheliste erakonna liider Werner Kogler (paremal).

FOTO: Michael Gruber/EPA/Scanpix

Austria imelapseks nimetatud Sebastian Kurz naaseb kantsleriametisse, sest pärast peaaegu kolm kuud kestnud võimuläbirääkimisi jõudis tema konservatiivne Rahvapartei koalitsioonivalitsuse moodustamises kokkuleppele Rohelistega. Ühtlasi saab Kurzist taas maailma noorim valitsusjuht.

«ÖVP (Rahvapartei) ja Rohelised on jõudnud kokkuleppele ühises valitsusprogrammis,» ütles kõneluste käiguga kursis olev Roheliste esindaja anonüümsuse tingimusel AFP-le. ÖVP ametnik kinnitas teadet.

Erakonnajuhid Sebastian Kurz ja Werner Kogler ütlesid eelmisel nädalal, et suuremad takistused võimuliidu moodustamise teelt on kõrvaldatud. Rohelised pääsevad võimuleppe tulemusena Austrias esmakordselt riigi tasandil valitsusse. 

Anonüümsust palunud ametnikud ütlesid esmaspäeval, et Rohelised saavad valitsuses neli ministrikohta, teiste seas keskkonnaministri portfelli, ja Kurzi Rahvapartei saab enda kätte kõik ülejäänud ministeeriumid. 

Roheliste esiletõus

Kurzi ÖVP võitis septembris peetud parlamendivalimistel 37,5 protsenti häältest ning rohelised tegid 13,9 protsendiga oma ajaloo parima tulemuse. 

Kurzi eelmine administratsioon - ÖVP ja paremäärmusliku Vabaduspartei (FPÖ) koalitsioon kukkus viimast tabanud korruptsiooniskandaali tõttu mullu mais. Valitsus oli ametis vaid 18 kuud.

FPÖ sai septembrikuistel valimistel valusalt lüüa, samas kui rohelised kasvatasid jõudsalt oma toetust seoses valijate seas kasvanud murega keskkonna pärast.

Rahvusvahelises meedias nimetatakse Kurzi nüüd imelapseks (saksa keeles Wunderkind), kes on suutnud järjestikku kokku panna kaks väga erinevat valitsust ja suutnud end tagasi võimutüüri juurde tuua hoolimata eelmise valitsuspartneriga seotud skandaalist.

«Ta teab, et see on poliitiliselt tõeline kaskadööritrikk. Ta on üks parimaid poliitilisi turundajaid Euroopas,» ütles poliitikaanalüütik Thomas Hofer. 

Austria meedia nimetab uut koalitsioonivalitsust eksperimendiks, sest esiteks pääsevad rohelised esimest korda võimutüüri juurde, teiseks on kaks valitsusparteid teineteisest väga erinevad. Muu hulgas pole konservatiive juhtiv Kurz varem pooldanud väga aktiivset kliimamuutustega võitlemist, see on aga vasakpoolsete Roheliste jaoks selgelt prioriteet.

Taas noorim valitsusjuht

Kurz sai 2017. aastal vaid 31-aastasena maailma noorimaks valitsusjuhiks ja nüüd, olles 33-aastane, võtab ta selle tiitli taas endale. Lühikest aega sai noorima valitsusjuhi tiitlit kanda Soome värske peaminister Sanna Marin.

Kurz hakkas aktiivselt poliitikas osalema juba 16-aastaselt ja isegi juuraõpingud jättis ta poliitikale pühendumise nimel pooleli. Esimese kõrge poliitilise positsiooni sai ta 2011. aastal olles vaid 25-aastane. Siis oli tema ülesanne tegelemine integratsiooniga seotud teemadega. Vaid kaks aastat hiljem sai temast Austria välisminister.

Kuigi viimastel valimistel kogus Rahvapartei Kurzi juhtimisel suure häältesaagi, ei armasta teda riigis sugugi mitte kõik. Mitmed parteikaaslased on nimetanud teda mini-diktaatoriks, kes juhib Rahvaparteid enda äranägemise järgi.

Tema eelkäija partei esimehe kohal Reinhold Mitterlehner on süüdistanud Kurzi selles, et ta viib Austria autoritaarse demokraatia radadele. Samuti on talle ette heidetud kehva suhtumist põgenikesse, näiteks boikoteeris Kurz ÜRO rändepakti ja vähendas kulutusi põgenike heaolu tagamiseks.

Kuigi Kurzi austajad eelistavad teda võrrelda noorusliku Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, leiavad kriitikud, et eelkõige põgenike kohtlemise tõttu sarnaneb ta rohkem Ungari peaministrile Viktor Orbánile. Ise on ta siiski püüdnud end näidata Euroopa-meelsena.

Noored juhid

Austria 33-aastane poliitik Sebastian Kurz võtab peatselt maailma noorima riigijuhi tiitli üle Soome 34-aastaselt peaministrilt Sanna Marinilt. Ent Kurz ja Marin pole aga sugugi ainsad, kes saanud võimule 30. eluaastates.

Ukraina: advokaat Oleksi Gontšaruk nimetati peaministriks 2019. aasta augustis 35 aasta vanuselt. Tema nimetanud president Volodõmõr Zelenskõi on ise samuti võrdlemisi noor: 41 aastat.

Salvador: konservatiivist ärimees Nayib Bukele vannutati presidendiks 2019. aasta juunis 37 aastaselt.

Andorra: endine justiitsminister Xavier Espot Zamora asus Prantsusmaa ja Hispaania vahel asuva väikeriigi valitsuse juhiks 2019. aasta mais. Ta on 39-aastane.

Costa Rica: Carlos Alvarado, ajakirjanik ja endine tööminister, sai presidendiks 2018. aasta mais valimistega. Tollal oli ta 38-aastane.

Uus-Meremaa: Jacinda Ardern oli 37 aastat vana, kui ta 2017. aasta oktoobris peaministriks vannutati.

Iirimaa: Leo Varadkarist sai riigi ajaloo noorim peaminister 2017. aasta juunis, mil ta oli 38 aasta vanune.

Prantsusmaa: kunagisest investeerimispankurist Emmanuel Macronist sai Prantsusmaa ajaloo noorim president 2017. aasta mais. Ta oli siis 39-aastane.

Malta: peaminister Joseph Muscat sai ametisse 2013. aasta märtsis 39 aasta vanuselt.

Demokraatlikest riikidest kaugemale vaadates on teised märkimisväärsed riigijuhid Põhja-Korea liider Kim Jong-un (35) ja Katari emiir Sheikh Tamim bin Hamad Al-Thani (39). Bhutaani kuningas King Jigme Khesar Namgyel Wangchuck, kes on nüüd 39, sai võimule 2006. aastal 26 aasta vanuselt.

Tagasi üles