Galerii ja video ÜRO Julgeolekunõukogu saalis heisati Eesti lipp (2)

Copy

Täna õhtul toimus liputseremoonia, mille käigus asetati New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu saali ette Eesti lipp, et märkida hetke, mil Eesti astus maailma kriisidiplomaatia keskmesse. 

Järgmised kaks aastat annavad Eestile võimaluse rääkida kaasa julgeolekukriiside ohjamisel ja inimkannatuste leevendamisel ning tõsta oluliselt Eesti nähtavust.

Tseremoonial võttis sõna Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. Jürgensoni sõnul saab ÜRO Julgeolekunõukogu teha palju, et leevendada maailmas inimkannatusi ja hoida rahvusvahelisel õigusel tuginevat maailmakorda.

«Eesti annab oma panuse, et julgeolekunõukogu laua taga arutataks neid konflikte ja kriise, kus toimuvad rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumised. Eriti tähtis on kaitsta naisi ja lapsi, kes jäävad konfliktide hammasrataste vahele. Kindlasti keskendume ka teemadele ja regioonidele, kus oleme julgeolekunõukogus võtnud juhtrolli, näiteks Sudaani ja Iraagi sanktsioonikomitee juhina,» lisas Jürgenson.

Välisministeeriumi sõnul töötab Eesti julgeolekunõukogus selle nimel, et riigipiirid ei nihkuks, et inimväärikus oleks kaitstud ja et ühiselt kokku lepitud normid kehtiksid ka kübermaailmas. Eesti püüab seada fookusesse eelkõige meie piirkonna ja Euroopa Liidu (EL) lähima naabruskonna küsimused, peamiselt Krimmi annekteerimise ja Ukraina ning Gruusia territoriaalse terviklikkusega seonduva. 

«Järgmised kaks aastat oleme maailmapoliitika keskmes. Eestil tuleb aidata ohjata konflikte, mis on puhkenud nii riikide sees kui ka nende vahel,» ütles eile välisminister Urmas Reinsalu ja tõdes, et Julgeolekunõukogu liikmelisus teenib Eesti rahvuslikke huve ja võimaldab anda panuse maailma konfliktide lahendamisse diplomaatilisel teel.

Lisaks Eestile alustab tööd ÜRO Julgeolekunõukogus neli uut valitud liiget: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid. 

Viie alalise liikme USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. 2020. aasta juuni valimistel valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022. 

Tagasi üles