Kes oli rünnakus surma saanud Iraani kindral?

Iraani revolutsioonikaardi välisoperatsioonide üksuse Quds juht kindral Qasem Soleimani.

FOTO: Uncredited/AP/Scanpix

Iraani revolutsioonikaardi komandör Qasem Soleimani, kes hukkus ööl vastu reedet USA õhurünnakus, oli Iraanis üks populaarsemaid avaliku elu tegelasi ning ohtlik vastane Ühendriikidele ja tema liitlastele.

Kindral Soleimani juhtis revolutsioonikaardi välisoperatsioonidega tegelevat eliitüksust Quds. Oma mõjuvõimu regioonis on ta avalikult näidanud alates 2018. aastast, mil paljastati, et ta on seotud kõnelustega Iraagi valitsuse moodustamise üle.

See ei tulnud suure üllatusena, kuivõrd Soleimani on Lähis-Idas võimumängude keskmes olnud viimased kakskümmend aastat.

Alates 2018. aastast on ta sageli Bagdadis käinud, viimati detsembris, ajal, mil Iraagi poliitilised jõud püüavad meeleavalduste taustal moodustada uut valitsust. 

Varem varjatumalt tegutsenud Soleimanist on viimastel aastatel saanud Iraanis kuulsus, kellel on muuhulgas ka suur jälgijaskond Instagramis.

Tema tuntus tõusis järsult 2013. aastal, kui temast sai Iraani Süüria sõtta sekkumise kaanepoiss, ilmudes välja lahingpiltidel ja dokumentaalfilmides, aga ka muusikavideodes ja multifilmis.

Oktoobris Iraani riigitelevisioonile antud usutluses ütles Soleimani, et oli 2006. aasta Iisraeli-Hizbollah' sõja ajal Liibanonis šiialiikumise sõjalist tegevust juhtimas. 

Nii fännide kui ka vaenlaste jaoks oli Soleimani Iraani regionaalse mõjukuse, džihadistide vastase võitluse ja diplomaatilise haarde suurendamine peaarhitekt.

«Lähis-Ida šiiitidele on ta James Bond, Erwin Rommel ja Lady Gaga ühes isikus,» kirjutas USA Luure Keskagentuuri (CIA) analüütik Kenneth Pollack 2017. aastal ajakirja Time saja mõjukaima inimese sekka arvatud Soleimani kohta.

«Lääne jaoks on ta vastutav Iraani islamirevolutsiooni eksportimise, terroristide toetamise, läänemeelsete valitsuste kukutamise ja Iraani välissõdade pidamise eest,» lisas Pollack.

Kuivõrd Iraani on raputanud massimeeleavaldused ja majandusraskused ning USA on taas suurendamas survet riigile, on osa iraanlasi kutsunud Soleimanit sisenema islamivabariigi poliitikasse.

Kuigi ta eitas kuulujutte ühel päeval Iraani presidendiks kandideerimise kaalumise kohta, on tal olnud otsustav roll Iraani naaberriigi Iraagi poliitikas.

Lisaks valitsuse moodustamise kõnelustele survestas ta Iraagi kurde pärast 2017. aasta iseseisvusreferendumit iseseisvusplaanidest loobuma.

Tema mõjukusel olid sügavad juured, kuivõrd Qudsi juhtis ta juba 2003. aastal, kui USA väed Afganistani tungisid.

«Minu Iraani vestluspartnerid Afganistanis on selgelt öelnud, et kuigi nad hoiavad välisministeeriumit kursis, on lõpuks kindral Soleimani see, kes otsuseid teeb,» ütles USA endine suursaadik Iraagis Ryan Crocker 2013. aastal BBC-le.

Soleimanit kirjeldati ka kui väga vaikset inimest. «Ta istub üksi ruumi teises otsas, väga vaikselt. Ta ei räägi, ta ei kommenteeri, lihtsalt istub ja kuulab. Ja seega loomulikult mõtlevad kõik ainult temast,» ütles Iraagi kõrge ametnik ajakirjale New Yorker.

IranPolli ja Marylandi ülikooli 2018. aasta uuringu järgi oli Soleimani populaarsus kodumaal 83 protsendi juures, mis oli kõrgem kui president Hassan Rouhanil ja välisminister Mohammad Javad Zarifil.

Lääneriikide hinnangul juhtis Soleimani Iraani sidemete arendamist Hizbollah' ja Palestiina äärmusrühmitusega Hamas. 

Tagasi üles