Soome valitsus loodab leida tööhõiveplaanidele lahendusi

Soome uue peaministri Sanna Marini valitsus võttis üle eelmise valitsuse tööhõivega seotud plaanid, mida soovitakse enne uusi valimisi saavutada.

FOTO: Heikki Saukkomaa via www.imago-images.de/imago images/Lehtikuva/Scanpix

Eelmise peaministri Antti Rinne ajal algatatud töörühmad, mille ülesanne on leida lahendusi valitsuse tööhõiveplaanidele, annavad tuleva nädala teisipäeval praegusele valitsusele oma vaheraportid.

Helsingin Sanomate info kohaselt on raportites palju teksti ja soovitusi, kuid vähe lahendusi, millega saaks kindlalt tööhõivet parandada. Väljaande poolt küsitletud töörühmade liikmetest ei kiitnud keegi töörühmade tegevust. «Segav töö, palju ülekattuvust. Frustreeriv,» sõnas ametiühinguorganisatsiooni esindaja.

«Vaheraportis on olematu määr soovitusi, mille abil tööhõive päriselt paraneks,» sõnas tööandjate esindaja.

«Rühmades lähevad suured ja väiksed asjad täiesti segamini,» sõnas teine ametiühingu esindaja.

Helsingin Sanomate poolt intervjueeritud inimeste meelest peaks valitsuse tööhõive plaanidesse saama kiiremas korras elu sisse, kui soovitakse valitsusprogrammis olevat 75-protsendilist tööhõivet enne uusi valimisi saavutada.

«Peaks keskenduma nüüd selliste suurte otsuste tegemisele, millel on tööhõive kohapealt päriselt oluline roll,» oli ametiühingu esindaja arvamus. Kõige keerulisemad otsused jääksid valitsuse ülesandeks, kuna tööandjad ja töövõtjad on mitmes asjad täiesti eri meelt.

Seitsmes töörühmas on sekretäre kokku 150.

Mitme liikme kriitika keskendub sellele, et töörühmades ei ole töö olnud väga hästi koordineeritud. Samu asju, nagu näiteks osalise töövõime või immigrantidega seotud küsimusi, on käsitletud mitmes töörühmas.

Aeg on kulunud sellele, et eri osapooled pakuvad välja soovitusi ning tõrjuvad teiste omi. Poliitilist juhtimist ei ole olnud, peale selle, et tööandjate nägemuses valijatele raskeid otsuseid ei ole soovitud toetada.

Palgatoe töörühmale kuulusid algul ka poliitiliselt tundlikud küsimused, kuid need võeti töörühmalt ära ning anti minister Aino-Kaisa Pekoseni juhitud sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi ametnike kätte.

Suur osa asjadest on olnud sellised, mida on juba käsitletud varasemalt lugematutes töörühmades ilma edasiliikumiseta. Vähene on olnud ka kompromisside soov.

Töörühmad soovitavad muudatusi vähemalt seoses palgatoega, tööjõupõhise immigratsiooniga, tööjõupoliitika teenustega ning inimeste liikumise parandamisega töökoolituste osas.

Valitsus soovib algatada ka mitmeid töölisust ja koolitust edendavaid pilootprogramme, mille eesmärk oleks parandada just pikalt töötud olnud ja tööturul kehval stardipositsioonil olevate inimeste pääsemist tagasi tööturule.

Töörühmade soovituste põhjal võtab valitsus vastu seisukoha, et mis lahendused võetakse kaasa uue seaduse ettevalmistamisel. Valitsus arutab vaheraporteid 22. jaanuari õhtul. Enne seda analüüsivad lahenduste mõju tööhõivele ministeeriumid.

Soome valitsuse soov on aastaks 2023 tuua tööturule 60 000 uut töötajat. Valitsusel on oma plaanidega kiire, kuna see on lubanud enne järgmise eelarve arutelude algust vastu võtta otsuseid, mis peaksid kasvatama tööhõivet 30 000 inimese võrra.

Töö- ja rahandusministeeriumi tööturunõuandja Kimmo Ruth tõdeb osaliselt kriitika õigsust.

«Praegusel ettevalmistusperioodil on olnud täiesti omapärane olukord,» sõnas Ruth. «Seal on olnud palju väga suuri ja väikeseid üksikuid asju. Neid on soovitud sinna tuua, et kõik võimalik oleks esil. Töö on alles selles faasis, kus me otsime lahendusi, millel oleks suur mõju tööhõivele.»

Kimmo Ruthil on täpne teadmine, millised soovitused on tulekul, kuid ta ei hakka veel hindama nende olulisust tööhõive osas.

«Peame meeles pidama, et tööhõiveplaanide soovitakse saavutada kõigi valitsuse meetoditega, mitte vaid nendega, mida töörühmad välja pakuvad. On ka majandus- ja ettevõtluspoliitikad, muud sotsiaalpoliitika lahendused, koolitus ja maksustamine. Hindame nende kõigi mõju.»

Täpseid hinnanguid ei tule veel jaanuaris, vaid alles aprillis, mil valitsus hakkab arutama järgmiste aastate tulusid ja kulusid. Jaanuaris peab Ruthi sõnul olema siiski teada suurem pilt, kuidas tööhõiveplaanid saavutatakse. «Kui näib nii, et nende lahendustega ei pääseta eesmärgini, siis peab hakkama otsima uusi lahendusi.»

Ruthi hinnangul on see ning tulevane aasta tööhõive kohapealt väga olulised, kui valitsus soovib oma tööhõiveplaane saavutada.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles