Arheoloogid: morsanappus viis keskaegse Gröönimaa elanikkonna kadumisele

Väike kalapaat Gröönimaa lääneosas Uummannaqi linna lähedal 2010. aasta 18. märtsil.

FOTO: Reuters/ScanPix

Gröönimaa keskaegne Põhjala tsivilisatsioon kadus 15. sajandil, kui morsapopulatsioon jõudis küttimise tulemusena väljasuremise veerele, väidavad teadlased värskes uurimuses. 

Põhjala kogukonnad elasid Arktikas üle neljasaja aasta ja tegelesid kihvade saamiseks morsapüügiga. Nende langusele viis morskade üleküttimine ja majandussurve, mis tulenes elevandiluu hulgalisest jõudmisest Euroopa turgudele 13. sajandil.

Cambridge'i, Oslo ja Trondheimi ülikoolide teadlased uurisid 13. sajandi eelseid morsavõhkadest esemeid üle Euroopa ja jõudsid järeldusele, et need on peaaegu kõik pärit morskadelt, keda oli võimalik küttida vaid Gröönimaa elanikel. Ühtlasi leidsid teadlased, et hilisema perioodi kihvad olid pärit väiksematelt loomadelt, ilmselt emastelt ja poegadelt, mis viitab morsapopulatsiooni kiirele kahanemisele.

«Keskaegsetel Gröönimaa elanikel oli vaja saada Euroopast rauda ja puitu ning vahetuskaubaks olid neil peamiselt morsavõhatooted,» ütles Cambridge'i ülikooli arheoloog James Barrett. «Põhjala kütid olid sunnitud liikuma kaugemale polaarjoone taha, kuid saak jäi aina kasinamaks.»

Uurimuse autorite sõnul viisid Gröönimaa kogukondade kadumisele ilmselt ka teised tegurid, muu hulgas kliimamuutused, ning jätkusuutmatu põllumajandus. 

«Morskade populatsiooni ja morsakihvade hinna üheaegne langemine kahjustas ilmselt rängalt kogukondade vastupanuvõimet,» lausus Oslo ülikooli teadlane Bastiaan Star. 

Tagasi üles