Sebastian Kurz: Austria parempoolne Wunderkind

Austria uue valitsuse ametissevannutamistseremoonial. Liidukantsler Sebastian Kurzi käed.

FOTO: Reuters / Scanpix

Pärast 2017. aastal 31-aastaselt maailma noorimaks valitsusjuhiks saamist on Austria Sebastian Kurz kantsleri ametikohal tagasi, sest tal õnnestus võluda välja järjekordne üllatus.

Pärast koostööd paremäärmuslastega valitsuses, mille kukutas korruptsiooniskandaal, moodustas fännide jaoks hüüdnime Wunderkind pälvinud Kurz uue valitsuse Rohelistega.

Kurz suutis sellise kannapöörde teha sellest hoolimata, et ta on riigis pigem polariseeriv tegelane.

«Ta teab, et see on poliitiliselt tõeline trikk..., kuid ta on üks Euroopa parimaid poliitilisi turundajaid,» arvab analüütik Thomas Hofer.

Kuigi Kurzi esimene ametiaeg muutus tavatult ebastabiilseks, kui tema koalitsioonipartner Vabaduspartei (FPÖ) sattus mais korruptsiooniskandaali, siis suutis ta oma Rahvapartei (ÖVP) toetust suurendada. Kui septembris toimusid uued parlamendivalimised, siis hääletasid paljud rahutud FPÖ valijad ÖVP kasuks ning ÖVP võitis valimised 37,5 protsendiga.

- «Püha Sebastian» -

Sekretäri ja õpetaja ainus laps Kurz kasvas üles Viinis ja 16-aastaselt hakkas ta aktiivselt osalema ÖVP-s.

Ta jättis poliitikale keskendumiseks juuraõpingud pooleli ning läks 2011. aastal esmakordselt valitsusse. Temast sai tollal integratsiooniminister ja kaks aastat hiljem 27 aasta vanuselt välisminister.

Ungari populistist peaministri Viktor Orbáni kiitja Kurz võttis au endale, kui Balkani rändekanal 2016. aastal enam-vähem kinni saadi.

Kurz kasutas ära rahva vastumeelsust poliitikas pikalt olnud tegelaste vastu ja kangutas 2017. aastal selle toel endale ÖVP juhikoha. Seejärel muutis ta partei liikumiseks Liste Kurz, mis keskendus temale.

Siis katkestas ta kiirelt ÖVP koalitsiooni vasaktsentristlike Sotsiaaldemokraatidega (SPÖ). See vallandas ennetähtaegsed valimised ning Kurzi juhtimisel pidas erakond laitmatu kampaania, mille najal ta kantsleriks sai.

Noorus ja dünaamilisus, mis Kurzi toetajad talle omistavad, on ka esiplaanil ametlikus biograafias, mille lömitava tooni üle sotsiaalmeedias kõvasti naerdi.

Raamatus räägitakse, kuidas Kurz «ütles oma esimesed sõnad 12 kuu vanuselt», ning kiidetakse teismeeas ilmutatud «vaprust». Selliste lõikude tõttu tembeldasid kriitikud teose püha Sebastiani hagiograafiaks.

- Macron või Orbán -

Kõik aga Kurzi ei kiida.

Mõned peavad teda «väikediktaatoriks» ning väidavad, et ta on teinud ÖVP-st ühemeheshow.

Talle eelnenud ÖVP juhi Reinhold Mitterlehneri arvates tüüris Kurzi esimene valitsus Austriat autoritaarse demokraatia ja põgenikest patuoinaste tegemise suunas.

Neid peeti hapudeks viinamarjadeks mehelt, kelle Kurz võimult tõukas, kuid teised on tõmmanud sarnaseid paralleele.

Kui mõned Kurzi imetlejad eelistavad tema võrdlemist sarnaselt noorusliku Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, siis kriitikud peavad teda Orbáni-hakatiseks.

Kurzi otsused boikottida ÜRO rändepakti, kärpida asüülitaotlejate sotsiaaltoetusi ja kehtestada rida rändevastaseid meetmeid on teinund temast sama lõhestava kuju kui tema Ungari ametivend.

Samal ajal üritab Kurz aga näidata end Euroopa-meelsena ning vältida keelevääratusi.

Kuid FPÖ-ga 18 kuud kestnud partnerluse käigus ei teinud Kurz midagi, kui FPÖ liikmete rassistlikud ja juudivastased järjest avalikkusesse lekkisid. See tekitas Austriale välismaale palju piinlikkust ning Kurz sai endale külge hüüdnime Vaikiv Kantsler.

See, mis saab järgmisest koalitsioonist vasakpoolsete Rohelistega, selgub tulevikus.

Mõnede analüütikute sõnul võib konservatiivide enneolematu liit keskkonnakaitsjatega luua pretsedendi ülejäänud Euroopale. Nemad peavad koalitsiooni «julgeks eksperimendiks».

Kurz aga rõhutab, et tema tuumiklubaduste seas on jätkuvalt võitlus sisserändega. Selle jõustamiseks lõi ta uue integratsiooniministeeriumi, mida asub juhtima minister tema erakonnast.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles