iDeal kampaania

Helsingi lähipiirkondi piinab rotiprobleem

Rott. Pilt on illustratiivne.

FOTO: SOCIAL MEDIA/BERUFSTIERRETTUNG RHEIN NECKAR/Scanpix

Soome pealinna piirkonnal on suur probleem rottidega, keda sellel talvel on näha kõvasti rohkem kui varasemalt.

Vantaal Havuskoskel elav Jouni Grönvall on koos naabritega näinud roti väljaheiteid nelja auto all. «Kui kellegi auto roti närimistöö pärast katki läheb, siis ükski kindlustusfirma ei hüvita seda,» sõnas Grönvall. Ta on mures selle pärast, rotid jooksevad kõige muu hulgas ringi ka laste liivakastis.

«Naabri auto all oli poolik lihapall, mida rott oli närinud. Nad viivad mänguplatsidele toitu, mida siis lapsed endale suhu pistavad.» Grönvalli sõnul on kortermaja haldaja hakanud sellega tegelema, et rotiprobleem suudetaks õigel ajal ära lahendada.

Rottide nägemine talvel on suhteliselt harv ning üldiselt nende arv langeb sügise lõpus. Soe jaanuar on aga rotte peibutanud ka päevasel ajal välja tulema.

«Külm ilm peletab rotid eemale,» ütles Helsingi ülikooli teadur Tuomas Aivelo. «Nüüd, kui on soe, liigub neid tavalisest rohkem.»

Palju rotte

Aivelo ei osanud õelda, kui palju rotte pealinna piirkonnas praegusel hetkel olla võiks.

«Meil on nüüd materjali alates 2013. aastast, kuid me ei ole veel pääsenud seda analüüsima. Võin siiski õelda, et rotid on kartlikud loomad ning liiguvad peamiselt öösiti, ehk kui näed rotti päevasel ajal, siis see on märk sellest, et rotte on palju.»

Aivelo sõnul on rottide arv viimase 10 aasta jooksul kasvanud. Üks põhjus võib tema sõnul olla see, et igaüks ei või enam osta rotimürki, vaid Euroopa Liidu seaduste tõttu tohivad seda kasutada vaid professionaalid.

«Minu arust on see hea asi, et mürkide ostmist piiratakse, kuna suur osa mürkidest jõuab mujale kui roti suhu.»

Sitked tüübid

Soomes on tekitavad rotid kõige rohkem kahju just ehitistele, mille puhul närivad nad läbi elektrijuhtmeid, suurendades tulekahju tekkimise ohtu. Aivelo hinnangul ei levita rotid Soomes enam taude, vaid see on rohkem subtroopiliste riikide probleem.

Huvitav on aga see, et kui USA-s elavad rotid peamiselt vaesemates piirkondades, siis Soomes ei saa rottide abil määratelda, kas mingi piirkond on vaene. «Isegi Kallios on palju rotte, kuid see on kallis elamispiirkond,» sõnas Kallios elav Aivelo.

Aivelo suhtumine rottidesse on tänu tehtud uurimistööle muutunud austavamaks ja sallivamaks. «Rotid on osavad inimestega toime tulemisel. Isegi, kui nähakse palju vaeva selleks, et neid hävitada, suudavad nad ikkagi ellu jääda.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles