Eksperdid: vägivald Iraagis jätkub ka USA-Iraani pingete leevendumisel

Ali Khamenei Foto: -/AFP/Scanpix

Vihavaenlased Teheran ja Washington võivad olla ajutiselt rahunemas pärast Iraani raketirünnakuid USA baasidele Iraagis, kuid analüütikud ennustavad Iraagile vägivaldse ebastabiilsuse jätkumist.

«Iraak püsib konfliktialana,» ütles Randa Slim mõttekojast Middle East Institute.

Iraan tulistas kolmapäeva varahommikul Ameerika ja teiste riikide üksusi võõrustavate Iraagi baaside pihta 22 ballistilist raketti. See oli kaalutletud vastus USA otsusele tappa eelmisel nädalal Iraagis üks kõrge Iraani komandör.

Teheran hoiatas Iraaki rünnakutest pisut enne nende toimumist ja ka vahetult pärast, ütles Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif. Iraan oli tema sõnul kindrali tapmisele oma proportsionaalse vastuse ära andnud.

Ka USA president Donald Trump ütles, et Iraan näis olevat oma vastusega ühele poolel jõudnud. Ta isegi vihjas, et Teheran ja Washington võiksid töötada uue tuumaleppe nimel ning teha koostööd pühasõdalaste vastu.

See andis mõista, et mõlemad riigid tahavad Qasem Soleimani tapmise tagajärgi piirata, kuid analüütikute hinnangul sellest ei piisa Iraagi päästmiseks edasise vägivalla eest.

«Mõlemad pooled on end niivõrd mobiliseerinud Iraagis, millest on saanud teineteise ründamiseks sedavõrd sümboolne ala,» ütles Erica Gaston mõttekojast New America Foundation.

Näiteks on viimastel kuudel tabanud USA sõdureid ja isegi Bagdadis asuvat USA saatkonda üle kümne raketirünnaku. Neis on surma saanud üks Iraagi sõdur ja üks Ameerika tööline.

Rünnakute eest pole keegi vastutust võtnud, aga USA süüdistas Iraagis tegutseva ning Iraaniga seotud sõjalise võrgustiku Hashed al-Shaabi käremeelset tiiba. 

Reedel Soleimani tapnud õhulöögis sai surma ka tema Iraagi nõunik ning Hashedi asejuht Abu Mahdi al-Muhandis.             

Ainuüksi asjaolu, et USA ja Iraan on nüüdseks teineteist otseselt rünnanud, ei tähenda, et Hashed jääb pealtvaatajaks, ütles Gaston. «Hashed on oda tipule lähemal.» 

«Täiuslikku käsuliini kontrolli Hashedis pole. Sinna kuulub palju pahaseid võitlejaid, kes on nõus USA-le kätte maksma,» lisas ta.

Iraani rünnakust innustust saanud Hashed teatas kolmapäeval kavatsusest Muhandise eest ise kätte maksta.

«See on lubadus,» tõotas rühmituse juhtivliige Qais al-Khazali.

Tunde hiljem tabas kaks raketti Iraagi pealinna rangelt turvatud rohelist tsooni, kus asuvad lisaks USA ja teiste riikide saatkondadele ka mõned välisväed.

Hashedi tiivad otsustasid mõni päev tagasi ühineda «vastupanukoalitsioonis», mis asub USA sõdureid Iraagist välja tõrjuma.

Verevalamise vari paneb eriti muretsema, sest poolte vahelist vahendajat ei paista olevat, lausus Slim.

Liibanonis asuv Iraani liitlane Hizbollah on korduvalt ristanud piike Iisraeliga, kuid neid vahendavad ÜRO rahuvalvejõud ja üldiselt on nad sekkunud enne konflikti kontrolli alt väljumist.

«Kes on mõlemale sobiv vahendaja (Iraagis)?» küsis Slim.

Bagdad on pikalt hoiatanud, et 2018. aastal oluliselt teravnenud Teherani ja Washingtoni pinged võivad põhjustada Lähis-Idas hävitava konflikti.

Iraagi valitsus üritab leida tasakaalu kahe riigi vahel, kellest mõlemal on Iraagi eliidiga lähedased poliitilised ja sõjalised sidemed.         

Kuid viimase nädala jahmatavad arengud Soleimani tapmisest kolmapäevase raketirünnakuni ägestasid kõvasti ka Iraagi poliitkriisi.

«See tegi tasakaalu võimatuks ning tõukas Bagdadi kindlalt Iraani leeri,» ütles professor Toby Dodge Londoni majandusülikoolist.

Washingtoniga lähedasi sidemeid omavad poliitikud nagu president Barham Saleh peavad ilmselt aktsepteerima oma mõjuvõimu vähenemist.

«Kui eilne öö möödus kättemaksuetendusega, siis tänane päev toob Iraani-meelsete leeride poliitilise kinnistumise ja ülekaalu,» ütles Toby.

Hashedi poliitiline tiib Fatah juba asus ära kasutama eelmisel nädalal kasvama hakanud USA-vastast meelsust ja nõuab välisvägede lahkumist Iraagist.

Iraagis paikneb umbes 5200 USA sõdurit ja sajad Briti, Prantsuse, Kanada ja teiste riikide sõjaväelased. Sealsete välisvägede eesmärk on välja juurida pühasõdalaste põrandaalused riismed.

Kolmapäeval oli iraaklaste reaktsioon Iraani õhulöökidele palju taltsam kui USA eelmise nädala rünnakule.

«Bagdad mõistis USA avalikult hukka, kuid mitte Iraani,» ütles uurija ja Iraagi-ekspert Ramzy Mardini.

Kuna näib, et Washingtoni-meelsus teeb praegustes oludes poliitilist kahju, siis võivad mõned poliitikud üritada päästa Iraagi-USA suhet ja taastada mõningast stabiilsust kulisside taga.

Mardini siiski hoiatas: «Kui kriis ägeneb, siis Bagdadi manööverdamisruum väheneb. Nad on siis sunnitud pooli valima, ja USA-d nad ei vali.»