Austraalia katastroofiolukord on kuudega süvenenud ja riik enam omapäi hakkama ei saa. Mitmed riigid üle maailma on Austraaliale abi osutamas ja kahjusid ennustada ei osata.
GALERII ⟩ Austraalia põlengud: ulatuslikumad kui terve Eesti (2)
Austraalias on suvised põlengud tavapäraseks nähtuseks - 52 000 kuni 54 000 põlengut aastas. Pooled põlengud tekivad inimeste õnnetuste ja tähelepanematuse tõttu. Ligi 40% põlengutest saavad alguse aga «kahtlastel asjaoludel».
Praeguste ulatuslike põlengute peamiseks põhjuseks on kuivad ja kuumad ilmaolud, mis soosivad tule levikut. Kindlat kohta ja aega ei osata mainida, aga oletatakse, et tegu võis olla välgutabamuse või õnnetusega. Austraalias elav Marju Greenwell teatas «Ringvaatele», et paljud inimesed koristavad tule leviku vältimiseks katustelt kuivanud lehti ja niisutavad maapinda.
Mida peaks teadma:
- Põlengud on kestnud septembrikuust tänaseni.
- Suurem kui 63 000 km² ala on praeguseks põlenud.
- 53 inimest on saanud politseilt hoiatusi tulekeelust hoidumise tõttu. 47 inimest said süüdistused ohtliku olukorra põhjustamises: sigareti või tuletikkude põletamine maastikualadel
- Surma on saanud 25 inimest ja umbes 500 miljonit looma, kodu kaotanud üle 2000 inimese.
(Allikas: BBC)
Paljud vabatahtlikud tuletõrjujad ei ole ametlikud päästjad ning on loobunud oma igapäevatööst- ja sissetulekust. Austraalia peaminister Scott Morrison ei kiitnud algselt kompensatsiooni maksmist vabatahtlikele heaks, mis tekitas opositsioonierakondades pahameelt. Nüüd lubatakse igale vabatahtlikule tuletõrjujale kuni 6000 dollarit, kes töötab kauem kui kümme päeva.
Eesti toetab Austraalia Punase Risti tegevust 50 000 euroga. Punasele Ristile tehtud annetustest läheb 5000 dollarit igale kodu kaotanud leibkonnale. Tallinna linn toetab Austraalia loomi 15 000 euroga.
Lisaks Eestile pakuvad mitmed riigid Austraaliale abi:
- Uus-Meremaa saatis Austraaliasse paarsada tuletõrjujat.
- Paapua Uus-Guinea peaminister pakkus Austraaliale appi 1000 sõjaväelast ja tuletõrjujat.
- USA saatis Austraaliasse 100 tuletõrjujat ja mõnikümmend metsloomade- ja metsateenistujat.
- Singapur saatis Austraaliale lisakopterid.
- Kanada pakkus appi 100 tuletõrjujat.
(Euronews andmetel)
Thank you to the US, Canada, NZ and Singapore, who are providing support to help us fight these terrible #bushfires, including firefighters, helicopters and troops. We deeply appreciate the many other international friends who have offered support.
— Scott Morrison (@ScottMorrisonMP) 6 January 2020
Põlengu tagajärjel on hävinud paljud metsad ja seega ka loomade söögiallikad. Metsloomi päästavad metsloomaühingud ja vabatahtlikud. Peamiseks mureks on loomade elukohtade ja toidulaua taastamine. Suureks probleemiks on liikide väljasuremisoht, mistõttu zooloog Lennart Lennuki sõnul tuleks paljud ohukategooriad ümber hinnata.
Zooloogide sõnul on rohkem kaitstud linnud, kes saavad tulest põgeneda lennates. Samuti uruloomad, kes ajutiselt maa all peituvad. Olenemata pääsemisest põlenud metsadest ükski liik enam süüa ei leia.
Austraalia põlengute tõttu jäeti ära novembris toimuma pidanud WRC hooaja viimane rallietapp. Metsapõlengud tekitasid juba novembris õhku suitsutossu. «Sellises olukorras ei ole võimalik eelistada võistlust reaalsusele,» kommenteeris tol ajal Tänak.
Tallinna loomaaed kogus kevadest annetusi liigikaitsele, millest 6000 eurot annetatakse Austraalia loomaaedade loomakaitsefondile. «See kriis on nii suur, et oma vahenditega ei ole võimalik seda hallata ja sellepärast on vaja rahvusvahelist abi juurde,» selgitas loomaaia direktor Tiit Maran rahvusringhäälingule.
Anett Kontaveit, kes hetkel viibib Austraalias andis sotsiaalmeedias teada, et on teinud omapoolse panuse Austraalia Punasele Ristile. Samuti külastas ta päästetud koaalasid.
Tom Urb ehk Reket on lubanud kõik jaanuarikuised «Kulutule» albumi striimingurahad saata Austraalia looduse päästeorganisatsioonile, sest Punane Rist võiks tema sõnul veidi läbinähtavam olla. «Neile annetades ei saa kunagi kindel olla, kuhu su raha lõpuks läheb,» kommenteeris ta. Seetõttu eelistas Urb WIRES organisatsiooni: «WIRES lubab lisaks traagiliste tagajärgede leevendamisele loomadele ka probleemi ennetamist ja spetsialistide väljaõpet, sest see on vaid aja küsimus, millal järgmine leek süttib ning kas poleks tore kui infrastruktuur ja oskused selleks valmis on,» ütles ta ning lisas, et Eesti-poolne annetus on diplomaatiliselt igati korrektne.
Eesti saatkond Austraalias kolis põlengute tõttu Canberrast ajutiselt Sydney majja. Välisministeerium teatas, et Austraalias olevad eestlased ei ole Eestist abi palunud. Hädaolukorras saab helistada välisministeeriumi numbrile +37253019999 või leida kohalikud aukonsulid välisministeeriumi kodulehelt.