/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/05/06/7827412t1he125.jpg)
Peruu president Martin Vizcarra käivitas neljapäeval kampaania UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva inkade kadunud linna Machu Picchu ümbruse taasmetsastamiseks, et kaitsta seda mudavoolude ja metsapõlengute eest.
Peruu istutab Machu Picchu ümbrusse miljon puud (1)
Vizcarra tõotas istutada kaitsealusesse 35 000 hektaril laiuvasse kompleksi miljon puud.
«Me oleme siin, et alustada miljoni puu istutamist kaitsealusesse tsooni ümber Machu Picchu pühamu,» lausus Vizcarra.
Machu Picchu, kus on eraldi alad põllumajanduse, majutuse ja usutseremooniate tarvis, on kunagise inkade impeeriumi kõige ikoonilisem objekt. Impeerium laius suurel alal Lõuna-Ameerika lääneosas kuni Hispaania konkistadoorid selle 16. sajandil vallutasid.
Vizcarra sõnul on ambitsioonikas eesmärk valitsuse, kohalike võimude ja kõigi «seda maailmaimet kaitsta soovivate kodanike» ühine asi.
Keskkonnaministeeriumi asjatundjate sõnul ei kaitse puud üksnes Machu Picchut ennast, vaid ka ümbruskonna floorat ja faunat.
Piirkonda ohustavad ränkade vihmasadude tõttu talvel mudavoolud ja suvel metsatulekahjud.
Tegemist on teise sarnase meetmega viimase kaheksa kuu jooksul, mille eesmärk on kaitsta seda Peruu kõige tähtsamat turismiobjekti.
Mais teatas Peruu suurema kahju ärahoidmiseks piirangutest kolmes Machu Picchu võtmepiirkonnas: Päikesetemplis, Kondori templis ja Intihuatana kivi juures.
2017. aastal piiras Peruu külastajate arvu 6000-le päevas.
Machu Picchu, mis tähendab «vana mägi», ehitati valitseja Pachacuteci võimu ajal 15. sajandil. See asub 2430 meetri kõrgusel ja 100 kilomeetri kaugusel Andide linnast Cuscost.
Selle taasavastas 1911. aastal USA arheoloog Hiram Bingham.