/nginx/o/2020/01/10/12864015t1hd76d.jpg)
Põlissoomlased hoiavad erakondade toetusküsitluses endiselt esimest kohta, kuid Sanna Marini peaministriks saamisega on sotsiaaldemokraatide toetus läinud tõusuteele, selgus Yle avaldatud küsitlusest.
Sanna Marin viis Soome sotsid tõusule (2)
Viimase küsitluse põhjal on põlissoomlastel 24,3-protsendiline toetus, mis ei ole võrreldes eelmisega tõusnud ega langenud. Teise suurema opositsioonierakonna, Koonderakonna toetus on 19,3 protsenti.
Praegu juriidiliselt veel Antti Rinne, kuid tegelikult juba Sanna Marini juhitav Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDP) kasvatas toetust 1,7 protsendipunkti võrra, 14,9 protsendini. Teise suurema koalitsioonierakonna, Keskerakonna toetus tõusis samuti, kasvades 1,4 protsendipunkti võrra, 12 protsendini.
Küsitluse läbi viinud Taloustutkimus oy uuringujuhi Tuomo Turja sõnul rahustab toetuse kasv mõlemat suuremat opositsiooniparteid, kelle toetus oli pikalt languses. Septembris Keskerakonna juhiks valitud Katri Kulmuni sai raske ülesande viia tõusule erakonna toetus, mis vahepeal suutis langeda peaaegu alla 10 protsendi.
«See on muidugi postiivne,» kommenteeris Kulmuni Ylele toetuse kasvu. «Väikegi muutus ülespoole tekitab alati lootust. Mingil määral on kumbki partei – Keskerakond ja SDP – saanud tagasi vanu toetajaid.» Tema sõnul on tuleb toetuse kasv nendele parteidele vanadelt valijatelt, kes on taas oma kodupartei üles leidnud. «Nad on olnud kuni praeguseni kahtlevad ning on nüüd taas Keskerakonna ja SDP taga.»
Ilta-Sanomate toimetaja Seppo Varjuse hinnangul selgitab sotside tõusu vaid üks nimi – Sanna Marin. Ta on andnud vanale ja väsinud parteile uue ja noore näo ning teda on märgatud ka välismaal, mis tõstab tublisti soomlaste enesehinnangut.
Roheliste toetus väheneb
Kõige suuremad kaotajad on täna avaldatud küsitluse põhjal Rohelised, kelle toetus langes 1,9 protsendipunkti võrra 12 protsendini. Tuomo Turja sõnul on Roheliste toetuse languse taga mitu põhjust. «On huvitav, et praegu kaotavad Rohelised toetust nii vasakpoolsetele erakondadele – SDP-le ja Vasakliidule – kui ka Koond- ja Keskerakonnale.»
Roheliste toetuse languse taga on paljuski ka nende välisministri Pekka Haavisto segane tegevus al-Holi põgenikelaagris olevate soome naiste ja laste koju toomisel.
Varjuse hinnangul võib Roheliste toetuse languse põhjusi otsida ka selles, et kui varem said just sotsid ennast näidata kui nooruslikku parteid, kuid nüüd on nelja valitsuspartei eesotsas noored naised ja Rohelised ei pääse enam pildile.
Põlissoomlased ja Koonderakond jahivad esikohta
Suurima toetusega erakonnad on aga opositsioonis – ligi 24-protsendilise toetusega Põlissoomlased ja 20 protsendi lähedal olev Koonderakond. Turja sõnul on põlissoomlased leidnud oma toetuse ülempiiri: «Põlissoomlaste toetus kasvas suuresti varem mitte valimas käinute arvelt. Nüüd paistab, et see kaev on teatud määral tühi.»
Varjuse sõnul on põlissoomlaste tõus alla kümne protsendi pealt 24 protsendini võimas, kuid enne valimisi üleval hoitud paar suuremat teemat ei pruugi neid järgmiste valimisteni vedada. Kui praegune valitsus peab uute valimisteni, võib juhtuda nii, et teised parteid püüavad põlissoomlased kinni.
Koonderakond on flirtinud võimalusega teha põlissoomlastega koostööd, mis on hirmutanud erakonna juhi Petteri Orpo toetajaid. Keskerakonna ja sotside toetuse kasv avab Koonderakonnale aga uusi võimalusi koostööks tulevikus.