Põhja-Iiri parteid astusid sammu võimujagamisleppe suunas

Iiri välisminister Simon Coveney ja Briti Põhja-Iirimaa minister Julian Smith neljapäeva õhtul Belfastis.

FOTO: Niall Carson/PA Wire/PA Images

Põhja-Iirimaa parteid astusid reedel lähemale võimujagamisvalitsuse loomisele, eelmine valitsus lagunes kolm aastat tagasi. 

Algse kokkuleppe uue valitsuse kohta avaldasid neljapäeva õhtul Briti Põhja-Iiri minister Julian Smith ja Iiri välisminister Simon Coveney. 

«Me oleme pannud paika, minu hinnangul, väga õiglased kompromissid edasiliikumiseks,» sõnas Coveney. 

«Nüüd on osapoolte jaoks aeg läbi ning loodetavasti kõik viis neist otsustavad, et selle dokumendi alusel on neil võimalik pühenduda funktsioneerivale valitsusele,» lausus välisminister. 

Põhja-Iirimaa on olnud omavalitsuseta alates 2017. aasta jaanuarist ja piirkonda on valitsenud ametnikud. Võimujagamisvalitsus Briti-meelse Demokraatlik-Unionistliku Partei (DUP) ja vasakpoolse Iiri vabariiklaste Sinn Féini vahel lagunes pärast raha väärkasutamisskandaali, kuid Suurbritannia eelseisev lahkumine Euroopa Liidust on andnud erakondadele uue tõuke ühispinna leidmiseks.

Viimane kõnelustevoor Põhja-Iiri parteide vahel käivitati pärast Briti üldvalimisi 12. detsembril, millega DUP kaotas oma positsiooni Briti parlamendis. Samuti vähenes toetus Sinn Féiniile. 

DUP-i liider Arlene Foster peab uut kokkulepet «õiglaseks ja tasakaalustatuks». 

«Sellega kaasneb loomulikult iiri keelt puudutav seadusandlus, kuid see tunnustab ka, et Põhja-Iirimaal elab palju meiesuguseid, kes on vägagi Ulsteri (Põhja-Iiri) britid,» lisas ta. 

«Paigas on volinik, kes tegeleb Ulsteri Briti kogukonnaga. Seega ma usun, et see on tasakaalustatud kokkulepe,» sõnas Foster. 

Sinn Féini president Mary Lou McDonald ütles neljapäeva õhtul, et partei liidrid uurivad kokkuleppekava põhjalikult reedel. 

Kui erakonnad esmaspäevaks kokkuleppele ei jõua, tuleb korraldada uued valimised. 

Aastal 1998 allkirjastatud Põhja-Iiri rahulepe, mille eesmärk oli lõpetada kolm aastakümmet kestnud vägivaldne periood ehk The Troubles, näeb ette võimu jagamist regiooni kahe suurima partei vahel. 

Kõnelused valitsuse moodustamiseks on kulgenud raskustega iiri keele kasutamise ja vähemusvalitsustele vetoõiguste andmise küsimuste tõttu. 

Praegune kokkuleppekava nõuab, et valitsus «annaks ametliku tunnustuse iiri keele staatusele Põhja-Iirimaal». 

Kõnelusi raskendas ka asjaolu, et DUP-il oli alates 2017. aasta juunist Briti parlamendi eelmises koosseisus kaalukeele roll. Nimelt tagasid DUP-i saadikud Briti konservatiivide valitsusele parlamendienamuse. 

DUP keskendus seejärel Brexiti läbirääkimiste mõjutamisele Londonis, kuid partei jäi sellest rollist konservatiivide suurvõidu järel 12. detsembril ilma.

Tagasi üles