USA keeldub arutamast Iraagiga vägede väljaviimist

USA merejalaväelased 3. jaanuaril Iraagi pealinnas Bagdadis USA saatkonnakompleksi turvamas.

FOTO: Reuters/ScanPix

USA teatas reedel, et ei aruta Iraagiga vägede väljaviimist riigist, ja lükkas tagasi peaminister Adel Abdel Mahdi palve saata delegatsioon Bagdadi väljaviimise mehhanismis kokku leppima.

Ühendriikidel on Iraagis äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastasel missioonil umbes 5200 sõdurit. Iraagi parlament kutsus 5. jaanuaril valitsust tühistama riigis viibivate USA ja selle liitlasriikide vägede mandaati. 

«Praegu pühendub mis tahes Iraaki saadetav delegatsioon arutelule, kuidas kõige paremini meie strateegilist partnerlust jätkata ega aruta vägede väljaviimist, vaid meie õiget ja kohast jõudude paigutust Lähis-Idas,» ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Morgan Ortagus.

Iraagi peaminister esitas neljapäeva õhtul telefonivestluses USA välisministrile Mike Pompeole nõude saata delegatsioon Bagdadi ülesandega sõnastada Ühendriikide sõdurite Iraagist lahkumise mehhanism.

Mahdi ütles, et on Iraak vastu kõigile tema suveräänsust rikkuvatele tegudele, sealhulgas Iraani raketirünnakutele Iraagi sõjaväebaaside vastu ning USA droonirünnakule, milles hukkus Iraani revolutsioonikaardi eliitüksuse Quds juht Qasem Soleimani.

Iraagi peaministri sõnul tuleb ameeriklastel valmistada ette mehhanism, et täita Iraagi parlamendi resolutsioon võõrvägede riigist väljasaatmise kohta.

Pompeo on õigustanud vägede kohalolekut vajadusega võidelda ISiga. 

Ühendriikide väed on Lähis-Idas heade kavatsustega, kinnitas Ortagus. «Me tahame olla suveräänse, jõuka ja stabiilse Iraagi sõber ja partner,» lisas ta.

USA väed tungisid Iraaki 2003. aastal, et kukutada diktaator Saddam Hussein. Diktaatori kukutamine vallandas verevalamise kogu riigis. Ühendriikide eelmine president Barack Obama andis käsu väed välja viia ja see saigi 2011. aasta detsembris teoks.

2014. aastal aga kutsuti nad tagasi, et aidata Iraaki võitluses IS-iga olukorras, kus suur osa riigi põhja- ja keskosast oli pühasõdalaste kätte langenud. 

President Donald Trumpi ajal on Iraagist saanud USA ja Iraani varisõja tanner.

Tagasi üles