Pelosi saadab tagandamise süüdistusaktid senatile järgmisel nädalal

Nancy Pelosi.

FOTO: Paul Kitagaki Jr./ZUMAPRESS.com

USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi teatas kavatsusest saata president Donald Trumpile tagandamisprotsessil esitatud süüdistusaktid senatisse järgmisel nädalal, pannes punkti pikalt kestnud vaidlusele vabariiklastega kohtumõistmise tingimuste üle.

«Ma palusin õiguskomitee esimehel Jerry Nadleril olla valmis järgmisel nädalal ülevaatajate määramise resolutsiooni esitamiseks ja süüdistusaktide senatisse saatmiseks,» ütles Pelosi reedel kirjas demokraatidele.

Demokraadist spiiker konsulteerib enda sõnul demokraatidega tagandamisprotsessi edasiste sammude üle teisipäeval.

Pelosi heidab senati vabariiklaste enamuse liidrile Mitch McConnellile ette õiglase kohtumõistmise tõrjumist, sealhulgas keeldumist kutsuda senati ette tunnistajaid ja sundida Valget Maja avaldama dokumente. 

McConnell keeldus neid nõudmisi täitmast ja teatas teisipäeval, et tal on 100-kohalises senatis piisavalt hääli kohtumõistmise läbiviimiseks demokraatide nõudmisi arvestamata. 

Vabariiklastel on senatis ülekaal 53-47 ja demokraadid vajanuks tagandamisprotsessi tingimuste muutmiseks mõne lihthäälteenamust ehk mõne vabariiklasest senaatori tuge. 

Kongressi esindajatekoja täiskogu algatas 18. detsembril Trumpi tagandamise, kinnitades hääletusel mõlemad süüdistuspunktid: võimu kuritarvitamise ja kongressi töö takistamise.

Tagandamisjuurdluse keskmes on kahtlustus, et Trump survestas Ukrainat otsima kompromiteerivat materjali oma demokraadist poliitilise rivaali Joe Bideni ja tema poja Hunteri kohta, hoides endale meelepärase tulemuse saavutamiseks kinni miljonite dollarite väärtuses Kiievile mõeldud julgeolekuabi.

Trumpi tagandamisprotsess jätkub jaanuaris senatis kohtumõistmisega presidendi üle. Trump loodab, et senatis enamuses olevad vabariiklased ta süüst vabastaksid.

Algselt oodati, et Pelosi saadab süüdistusaktid pärast nende heakskiitmist esindajatekojas kiiresti senatisse, kuid spiiker otsustas oodata. 

Demokraadid väidavad, et viivitus lubas uuel infol avalikkuse ette jõuda ning aset leida uutel arengutel nagu Trumpi endise riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoni teadaanne, et ta on nõus kongressi kutse korral tagandamisprotsessil tunnistusi andma. 

Samas ei soovinud demokraadid süüdistusaktide senatisse saatmisega ka liiga kaua venitada. 

«On selge, et liider McConnell ei taha esitada senaatoritele ja ameerika rahvale tunnistajaid ja dokumente, et nad saaksid langetada iseseisva hinnangu presidendi tegude üle,» kirjutas Pelosi kirjas demokraatidele. 

«Iga senaatori ees seisab nüüd valik: kas olla lojaalne presidendile või põhiseadusele,» märkis spiiker. 

Mõned vabariiklased tõlgendasid Pelosi reedest teadaannet kui taganemist vastasseisu McConnelliga. «Pärast nädala kestnud tugevat survet...annab Pelosi järele,» kirjutas vabariiklasest senaator Josh Hawley Twitteris. 

Trump on Andrew Johnsoni (1868) ja Bill Clintoni (1998) järel kolmas USA president, kelle esindajatekoja on ametist tagandanud. Richard Nixon astus 1974. aastal tagasi enne, kui esindajatekoda jõudis tema tagandamise üle hääletada. Senat ei mõistnud süüdi ei Johnsonit ega Clintonit, mistõttu nad said ametis jätkata.

Trumpi ametist kõrvaldamiseks peab seda toetama senati kahekolmandikuline enamus ehk 67 senaatorit, mis on vabariiklaste enamust arvestades ülimalt ebatõenäoline. 

Tagasi üles