/nginx/o/2020/01/14/12871097t1hba58.jpg)
Ajal, mil mitmed Euroopa Liidu riigid on endiselt tugeva rändesurve all ning Euroopa Liit vähendanud päästeoperatsioone Vahemerel, nõuavad Saksamaa linnad võimalust ise aidata.
Saksamaa linnad nõuavad Merkelilt võimalust pagulaste vastuvõtmiseks (11)
Eile esitas kümnete Saksamaa linnade koalitsioon liidukantsler Angela Merkelile taotluse, et hakata kohe vastu võtma Vahemerel päästetud pagulasi.
Kuna ELi jõupingutused poliitilise lahenduse leidmiseks ja põgenike ümberjaotamiseks on seiskunud, teatasid Potsdami, Düsseldorfi ja teiste Saksamaa linnade esindajad eilsel ühisel pressikonverentsil, et nende humanitaarkohustuseks on praeguse migratsioonipoliitika muutmine.
«Kui meil lubataks, siis oleksime valmis vastu võtma rohkem inimesi,» ütles Potsdami linnapea Mike Schubert. «Meie praegune poliitika on «oota ja vaata», aga see on tegutsemise vastand,» sõmas ta.
Saksamaa integratsiooni ja migratsiooni ekspertnõukogu (SVR) on öelnud, et pärast Merkeli 2015. aasta otsust avada Saksamaa piirid pea miljonile sõjapõgenikule, on Saksamaa valitsus püüdnud leida tasakaalu sisserändajate integreerimise ja immigratsiooni piiramise vahel.
/nginx/o/2020/01/14/12871099t1hb6b1.jpg)
Saksamaa on heaks kiitnud seadusi, mille kohaselt on prioriteediks Süüriast ja teistest ohtlikest riikidest pärit asüülitaotlejate integreerimine. Ühtlasi on lihtsustatud taotluste esitamise protsessi.
Samas on migratsioon Saksamaal endiselt kõige olulisem poliitiline küsimus ja ka peamine põhjus paremäärmuslike jõudude tõusu taga. Sellest lähtuvalt on kantsler otsustanud kiirendada deporteerimist ning tugevdanud politsei kohalolu piiridel, et takistada ebaseaduslikku sisserännet.
SVR märgib aga, et ELi tasandil on selles valdkonnas näha paigalseisu. Tugeva surve all on riigid nagu Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Malta, kuna EL on truuks jäänud Dublini regulatsioonile, mille kohaselt peab asüülitaotlejatega tegelema riikides, kuhu nad saabuvad.
Ajakirjanduse teatel on inimesed pidanud Kreekas veetma kümneid kuid ülerahvastatud laagrites, Itaalia on samas otsustanud võtta ette õiguslikke samme organisatsioonide vastu, kes on päästetud põgenikke Itaalia rannikule toonud.
ÜRO teatel on ELi riigid päästeoperatsioonidega kõvasti tagasi tõmmanud. See tähendab, et suurema osa tööst peavad ära tegema just mõned üksikud vabaühendused, kelle laevad Vahemerel viibivad.
Möödunud aastal võttis teekonna üle Vahemere ette 95 000 inimest, seda hoolimata Türgi ja Liibüaga migratsiooni takistamiseks sõlmitud kokkulepetest. ÜRO andmete kohaselt suri Vahemere ületamisel eelmisel aastal 1221 inimest.
/nginx/o/2020/01/14/12871154t1h4bb1.jpg)
Nn turvaliste sadamate liikumisse kuuluvad linnad püüavad seda paigalseisu muuta, paludes koheseid erilubasid Vahemerel päästetud põgenike vastuvõtmiseks. Liikumisele panid 2019. aasta juunis alguse 13 linna, tänaseks on sellel liikmeid juba 120.
Eilsel pressikonverentsil palus ühendus valitsusel rakendada seaduses lubatud võimalust, mille kohaselt on võimalik humanitaarkorras välja anda elamislubasid ilma seaduslikku kadalippu läbimata. Liikumise hinnangul annaks selline otsus hoo sisse riiklikult rahastatud päästealgatuste taaskäivitamiseks ja ELi asüüliprotseduuride reformimiseks.
«Linnadel peab selles küsimuses olema suurem sõnaõigus,» ütles Düsseldorfi linna migratsiooni- ja integratsiooniosakonna direktor Miriam Koch, kelle sõnul oleks linnal võimekus vastu võtta veel 5000 inimest. «See pakiline olukord jätkub ja me peame sellega otse tegelema.»
Saksamaa siseministeeriumi esindaja ütles eile ajakirjandusele, et minister Horst Seehofer on valmis linnade esitatud plaane arutama. Liikumise liikmed ütlesid samas, et nad üritasid siseministeeriumiga kontakti saada juba enne liikumise ametlikku algust, kuid pole seni vastust saanud.
«Mis on inimeste päästmise alternatiiviks? Lasta neil uppuda?» küsis Potsdami linnapea Schubert. «Selle katastroofi lõpetamise nimel sekkumiseks valmis olevate inimeste arv tõuseb iga päevaga.»